Plaadikillumängud jätkuvad.

Viimased õhtud on möödunud plaadikilde lihvides.
Tempo on peal.

Iga õhtuga lisandub paras ports käiatud plaadikilde. Varsti on valmis.

PS: Homme saan ilmselt turvaukse ette. Kah suur asi :)

Ja nüüd marss maasikatesse! 

Vihmase suve eelised:

Kui sul taob kuklas vajadus remonti teha, aga päikene paistab nii magusasti ja kohe koledamal kombel tahaks tolmuse siseruumi asemel aega aias või rannas veeta, siis on suureks avitajaks vihmapilv.
Eile võtsin kätte ja otsustasin, et teen selle va vannitoaga ikkagi algust jälle.
Peksin krohvi seinast alla. Natuke oli seda veel teha. Ja alustasin vanade plaatide kangutamisega põrandalt.

 

Jälle oli ilm tolmu täis. Aga plaatide eemaldamisel sai selgeks, et kunagi ikkagi oli niiskus ka nende alla pääsenud - kogu vana vanni alune oli niiske ja plaadid tulid sealt nigu niuhti lahti. 

Nüüd pääsen äravoolutoru avastama. Pean selle ümbruse tublisti avama, et äravoolu madalamale saaksin. Tegelen sellega täna.

 

Eile õhtul koristasin plaadisodi kasti, krohvisegu panin kilekottidesse ja täna tuleb see sodi kuidagi elamisest välja saada. Olen vist oma tonni jagu vana ehituskraami Korterist välja vedanud juba.

Õhtuks oli juhe koos ka - hea küll, viin sodi välja ja päästan äravoolutoru. Aga edasi? Pagan seda teab, mis siis veel teha. Seinad ette võtta? Või peaks enne põrandaga ühele poole saama? Kes ütleks?

Päike paistis ja aed oli haljas...

26.juuni pärastlõunal sattusin päälinna EMO´sse ja öösel sain kolm auku kõhtu. Jätsin haigemajja oma pimesoole, va põletikulise sunniku. Lõikus oli jube, narkoos veel kõige jubedam (viies üldnarkoos. Hirmsaim!) ja lõikuse järel ei tohtivat ma kuu aja jooksul raskemat tööd teha.
Normaalne, mis? A ma pidin ju vannitoas möllama asuma! Ja kuidas sa möllad, kui piirang peal on!
Vaevalt nädal aega peale lõikust alustasin tasapisi rohimisega maal vanaema ürgpeenardes.

Seisis seal keset hoovi üks pusa:

 

Alustasin siis tasapisi vanade taimede väljakaevamist:

 Kogu kaevamise käigus käis peenra keskel seisval kivil istumas üks konn-seltsimees:

  

Pärast vanadest taimedest puhastamist nägi plats välja üsna tühi:

Aga peidust tulid välja lahedad suured kivid - mõned päris ehtsalt sammaldunud, mõned jonnakalt ja vildakalt maa sees. Isa kangutas üht pisut paremasse suunda. Raske töö oli see. Mina rasket tööd ei teind:














Pärast riisumist-kohendamist nägi plats välja sootuks teisem. Kolm roosi said sinna keskmise kivi kõrvale koha. Ja hiljem lisandusid mõned kollased kiviktaimlataimed, mis teisest kohast säilitanud olin. See peenar alles areneb, ma ütlen :)








Ja üks teine ürgpeenar sai ka uue näo:

 

Aias on mõnus. Ja tänavu on mul maasikasaaki, mille üle rõõmu tunda :)

 

 Vot säärased tegemised siis peale väikest operatsiooni :)