Sildid

Neljapäev, 27. veebruar 2014

Kuidas üks asi teiseni viib

Remondiga on tõesti nõnda, et see on lõputu. Ühest küljest edeneb see magamistoas, aga teisalt tekivad teiste tubade tuleviku kohta hoopis uued ja põnevamad mõtted.
Eile võtsin nõuks oma magamistoast ühe kapi lapse tuppa tirida. Et saaks sinna tema riideid panna ja magamistoa põranda töötlemiseks võimalikult tühjaks...
No ja siis selgus muidugi, et tapeet poiste toas on kassside poolt toredasti auklikuks kriimustatud ja see tuleks enne kapi paigutamist uus panna.
Olin selle varem valmis ostnud - oli teine jupp aega tagasi Bauhofis soodsate tapeetide kastis. Ostsin 3 rulli kirjut ja ühe hästi sooja tumepruuni - selles kirjus leidus sama tooni olema.
No ja eile siis viiski üks asi teiseni - põrand magamistoas tuli puhtaks kraapida; selleks oli tarvis kapp eest ära saada; kapi uude kohta paigutamiseks oli tarvis vana tapeet uuega asendada. Mässamist kui palju!


Kuna tapeedipaneku ja kapi sissetoomise ajal oli poistetuba pehmelt öeldes nagu kolikamber (voodi oli keset tuba, selle peal sadamiljon tähtsat asja, koolikotid, raamatud tollest voodiotsa-riiulist jne) ja segadus tuli kindlasti enne magamaminekut likvideerida, jäi teine pool tapeedist eile panemata. Hetkel on lapse toas kaks tapeeti - too esimene rohetriibuline ja see teine. Ma ei tea, miks ma neid tumedamaid servasid armastan. Ju selle pärast, et soemüür poolitab toa kuidagi ära ja ilma raamita jääksid tapeedid kuidagi "õhku". 


Praegu pildilt vaatan, et äkki peaks soojamüüri peale ka ikkagi ühe tapeediriba panema? Toda kirjut jäi üksainus rull järgi - sellest jätkub napilt parempoolse seina katmiseks. Ja soojamüüri kohale saaksin kleepida ainult pruuni. Aga võibolla nii sobiks? Pean proovima.

Kapi vedamiseks tegin selle muidugi esmalt tühjaks, siis sättisin selle alla ühe vaiba ja vedasin enda järel - vaiba ühest otsast sai kinni haarata ja.. Teise korruse tõstsime Markusega päris kahekesi peale. Ta on mul tubli! Täiesti mehe eest väljas, kui midagi tõsta või tassida on. Ja aeg-ajalt ikka on ;)


Tapeedivahetus lastetoas on mind viinud aga järgmisele "äkkmõttele". 
Põrand tuleks üle värvida! Tapeedis leiduva tumepunase tooniga! :D 
Ja too kapp on ikkagi inetu. Mitte, et ma seda enne ei oleks teadnud. Esiteks puudub tal üks uks (minu toas oleval 3-ukse-versioonil on täpselt sama mure!), teiseks on ta pleekinud ja kolmandaks on ta pruun. Aga kannatame ära, kuni parema saame. Ja me saame! 

Täna kavatsengi tollesama tapeedituuri lõpuni vedada ja siis oma tuppa edasi minna. Kui täna riiuli lihvitud ja seina saan ja õige pisut põranda kallal ka nokitsetud, võib päevaga rahule jääda.
Aga oi, kui palju mu magamistoas nüüd juba ruumi on! Ma ei mäletanudki, et see tuba nii suur on! Ja remonditavaari on seal ikkagi kujaga.  :D



Reede, 14. veebruar 2014

Mosaiiktapeet

Ostsin kord ühe rulli lillelist pakkepaberit.
Natuke vintage-hõnguline, helebeez ja pisut käsitööpaberit meenutav mõnede sätendavate täpikestega taust, kibuvitsa- ja sirelikobarad, mõned teised lilled ja pisikesed liblikad läbisegi peal. Täiesti tavaline tore paber: 1m lai, 20m rullis. Sain tolle rulli 5€ga kätte ja kasutasin materjali vahel kingituste pakkimiseks ja karbikeste katmiseks. Oma pool aastat vaatasin paberit aga kahtlustava "tapeediks võiksid sina saada"- pilguga.

Olen haiguslehel. Palavik on tänu antibiootikumidele taandunud, aga päris terve veel ei ole. Remondiisu on suur, nagu ikka tõbistel päevadel.
Eile võtsin nõuks katsetada tolle kingipakipaberi liimimist seina. Aimasin, et tavalise tapeedipaneku kombel paberi niisutamisest tapeediliimiga sellel korral juttu teha ei saa, rullisin siis liimi seinale ja asusin esimest laia paani paigaldama. Raske oli! Paber venis, selle servad kärisesid ja esimese paani tõmbasin maha. Kortsud jäid sisse, mullid ei läinud välja jne... Proovisin uuesti. Sama lugu ja sama lõpp.
Aga alla anda nagu ka ei tahtnud! Paber iseenesest ju meeldis mulle.
Ja korraga lahvatas idee - rebiks õige paberist tükid ja paneks tükkhaaval seina - täpselt nii, nagu noid paberkausse või muid vorme tehakse?

Algul nappis julgust ja alustasin päris alumisest servast. Noh, et vajadusel saab selle töö maha kraapida ja linna "päris tapeedi"järele minna. Kasutasin ära mõlemad katseks seina ja siis seinast maha tõmmatud paanid, et materjalil mitte raisku minna lasta. Markus imestas väga, et niisugust ribatehnikat kasutan ja käis mitu korda küsimas, kas päris tapeet selle praeguse peale ikka tuleb või nii jääbki. Muidugi - paber ei olnud ju ära kuivanud ja kõik tundus üsna laiguline. Seda enam, et üksikud mullid kergitasid end tapeedi all nagu pärm ja silumine sinna palju ei aidanud.



Muudkui rebisin siis suuremaid ja väiksemaid tükke julgelt edasi ja liimisin neid suure usinusega seina. Sinine tapeedilabidas aitas kõvasti ja töö edenes oodatust kiiremini (kokku kulus tööle u. 3,5 h, mille ajal tegin endale 2 kruusi kohvi, sõin natuke õhtust ja puhkasin käsi). 
Iseenesest ei ole tapeedi tükkidena seina panemine muidugi minu idee - korrapäraselt välja lõigatud ja kangesti lapitekki meenutavaid tapeedikujundusi olen kusagil internetis kohanud. Minu tehnika on ju samuti tuntud, aga päris toa seinal ei ole ma seda varem kasutatuna näinud. 



Ülemise rea jaoks tarvitasin paberi servaribasid - nii sai kena sirge serva ja ühtlase ka - ükski õis ülemisel real ei katkenud. Uskuge, et olin rahul. Juba õhtul olin rahul, mis sellest, et mõnes kohas itsitasid mõnusad mullid ja mängisid omavahel: "Tõmban hommikuks sirgu, ei tõmba hommikuks sirgu!" mängu ja mina vangutasin seda kõrvalt vaadates pead. "Lõikan teid homme kipsinoaga seina küljest välja ja asendan uutega!" kurjustasin nendesamade mullitajatega ja läksin rahuliku südamega magama. Muidugi - paberit jäi paar meetrikest järgi. Täpselt vigadeparanduse jagu!

Täna, sõbrapäeva hommikuks olid kõik õhtused mängijad end nii ära väsitanud, et puhkasid sügavaimas unes, tihedasti vastu kipsplaati. Ja minu magamistoa mosaiiktapeet sai ilus. Või siis et - minule meelepärane. 


Tõin poest koju punase radikavärvi, aga vaatan praegu, et toosama roheline passib tapeediga imehästi. Kui peseks radikad õige puhtaks ja olekski kõik? 

Aga niisugust tapeedipanekut soovitan soojalt. Mina ei valinud rebides midagi - vahel sattusid kõrvuti kaks sirelioksa, vahel katkes mõne lille leht ootamatus kohas. Aga kuna selliseid anomaaliaid on niisugusel seinal tohutult, ei jää nad silma häirima. 

Kas lipi-lapitamine seinalt siis üldse näha ei ole? On muidugi, kui vaatama asuda. Ja las tema olla :D


Aga toredat sõbrapäeva teile ka! :)

Laupäev, 8. veebruar 2014

Savivärv ja moodne makulatuur

Olen jälle natuke haige. Ja jälle ravin end vaikselt remontimisega. Kurguvalu ja palavik ei sega ju sugugi makulatuuri paigaldamist või värvimist, mis?
Minu kodu kõikide tapeetide all olid makulatuuriks vanad ajalehed. Neid on ikka kasutatud ja olen varemalt isegi sedasama teinud. Minul ajalehti ei käi ja see põlev, mis postkasti satub, läheb tulehakatuseks. Õnneks on ehituspoodides müügil spetsiaalset paberit, mida karedatele krohviseintele liimida annab ja mis makulatuuriks värvi või tapeedi alla mõeldud ongi.
Ja mu magamistoa kappide taha jääv sein saigi 5.veebruari päeval sellisega kaetud.
Markus võttis kleepimise pildile ja teatas: "Emme, su tuba läheb aina valgemaks!" Ja tal oli õigus.


Materjal on pisut üle meetri lai ja seda saab ka meetri kaupa osta. Minu seinale kulus toda 10 meetrit ja koos liimiga läks lugu maksma 16€. Nüüd pean mõtlema, kas kleebin selle peale tapeeti kah (ühte seina tapeet igatahes tuleb!) või värvin üle. Mugav on too moodne makulatuur paigaldada küll. Ja kui vähe sellele aega kulub! Ajalehtedega jändamine oleks palju kauem aega võtnud! Ja ajalehest paksem on ta ka - peidab konarused palju tõhusamalt. Olen rahul.

---

Järgmisel õhtul segasin vanasse värvitünni valge savivärvipulbri ja vee. Ootasin pisut ja pintseldasin segu oma magamistoa kahte kindakrohvitud seina. Ma lausa fännan savivärvi! See armastus sai alguse Kaisa kodust, kus ma ülemöödunud aasta kevadel remondiabilisena tööl käisin. Kartsin algul, et savivärv on hirmkallis ja et seda saavad endale lubada ainult kõige jõukamad, aga ei! Pole ta tavalisest värvist kallim sugugi, pigem isegi soodsam. Ja kui mõnus ta on! Valisin  päris valge tooni. Olin segu peale kandes küll pisut kahtlev, et ta päris valgeks ei kuivagi, aga kuivas küll. Üsna valgeks kuivas.




Ühe korra peaksin veel värvima. Kuna krohvipind imas päris palju värvi enda sisse ja krohvimine ise töö käigus aina enam ruutmeetreid enda alla võttis, võib juhtuda, et alles jäänud savipulbrist jääb nüüd väheks. Pean pöidlaid ja pintseldan need kaks seina lähipäevil üle. Siis näeb, kas toon kilokese juurde või jätkub õige napilt.

7. veebruari öö oli raske. Ihutemperatuur kerkis tunni ajaga pea 39 kraadini, mul oli kohutavalt külm ja värisesin tekikuhja all hirmsasti. Peale paari tabletti uinusin ja ärkasin pikkade ja tihedate higinirede voolamise peale. Nii äkki läks tervis halvemaks. Hommikul käisin toas kummitusena ringi, süüa ei jaksanud, ainult juua võisin. Magasin, magasin ja magasin...
Õhtul olin kultuurikeskuses laval. Etendus oli ju välja kuulutatud.
Täna olen peaaegu terve. Kurk veel valutab pisut, aga sellega saab hakkama. Hakin kartulisalatimaterjali ja ootame poistega külalisi - Jürgenil oli sünnipäev ja seda tuleb tähistada! :)