Sildid

Reede, 21. detsember 2012

Uus hingamine elutoas. Närvipõletikuvapustus.

Viimase nädala jooksul olen kokku puutunud ohtra alküüdemaililõhnaga. Pintseldanud järjepanu riiulit, voodipesukappi ja üht klaasidega kappi ja alustanud siis uue ringiga.
Pealetükkiv lilla tapeet elutoas (peaks vaatama, mitu kuud ta seal seinas üldse oligi) on ajalugu ja selle asemel on hele. Nii rahustav. Ja nii armas!
Eile oli mul vaba päev ja aeg oma värvipotid kokku korjata ning elutoa diivanil laiutav hunnik kappidesse tagasi laduda. Terve päeva tegin tööd. Nüüd on võimalik elutoas jälle normaalselt istuda.



Akna kõrvale tahtsin üht lühikest lilleriiulit. Sest et mul lilli mitte kuskile panna ei ole. Ja aknalauda ennast ei soovinud vohava rohelusega üle koormata. Saagisin siis mõne päeva eest vanast riiulist sobiva jupi, värvisin selle ka 2,5 korda üle ja eile sai ta seina.
Riiuli kandurite tarvis piisanuks neljast tüübliaugust seinas. Mina suutsin aga asjad korraldada nõnda, et seina sai vähemasti 12 erineva suurusega auku. Mis minu sees tol hetkel toimus, ei taha keegi teada ja pean paremaks vaikida kah.


Riiuli paigaldamise käigus, täpsemalt küll selle tüübliaukude puurimisel, käis minu alaselja vasakust ehk edelanurgast läbi korralik raksatus ja hetkeks mõtlesin, et jäängi niimoodi kööka - raske puurmasin käes, üks jalg tugitooli käetoel ja teine diivani nurgas. Kuidagimoodi õnnestus end ikkagi seina küljest lahti saada. Pisarad olid silmis, ausõna. Sellist vapustust, ehk nii tugevat ja äkki alanud närvipõletikku ei ole ma oma elus veel kohanud! Olin täiesti sant! Nii hädine ja õnnetu, et kole vaadata. Mõtlengi, et kas maksab üldse pensionini punnitada, kui tervis juba nõnda noorelt nii tuksis on ja ennast pisarateta sirgu ei saa.
Määrisin end hobusekreemiga (!!!) ja sättisin valusale kohale kaks suurt pipraplaastrit. Aga valus oli ikka. On tänagi. Koledamal kombel.

Elu tahab aga elamist. Nii nagu ka piparkoogitainas küpsetamist. Eile hilisõhtul tegin selle talve esimesed piparkoogid igatahes ka ära. Ja kaunistasin.
Ega´s midagi - head uut maailma nendele, kes selle lõppu kartsid ja.... häid pühi!

Esmaspäev, 17. detsember 2012

Tapeedipidu, III advent ja värvihais

Minu lilla elutuba ründas mind mitu kuud. Lihtsalt tundsin, et tahan midagi rahulikumat. Kaua piinlesin ja püüdsin leppida, et kui juba 17€ rulli eest välja käidud on, tuleb ikka kannatada ka. No aga mis sa teed, kui tuba sind telekat vaadates ründama kipub!
Ostsin siis uue tapeedi. Rahulikuma. Heledama.
15. detsembri päeval andsime Kaubamajas etenduse, koju jõudsin läbi külma tuisu ja suure segaduse rongiliikluses alles 18 ajal ja asusin end tapeedi vahetamisega premeerima. Laps oli Keilas ja minul üsna vaba voli. Muusika mängis, kaks paani lillat eest ära ja heledad asemele. Kui hästi see lilla eemaldus! Uskumatu! Nagu oleks hea tahtega seinas!
Pildil kolm korraga - roheline originaaltapeet, vasakul uus hele ja paremal ajutine lilla:


Jõudsin raamaturiiulini. Riiul tuli lae alt lahti kruvida (ma nimelt kruvisin riiuli ülemise otsa tüübliga seina külge, et see öösi salamahti toas liikuma ei pääseks) ja asjadele mingid toetuspinnad leida. Oi, kuidas mulle ei meeldi, kui asjad mööda tuba nii suurtes hunnikutes peavad olema! Laud ja lauaalune said kuhjaga täis.

Kui raamaturiiul juba keset tuba seisis ja uus tapeet seinas oli, tekkis mul eriti äge idee! Otsisin üles oma kitsa värvirulli ja pintslikese ja värvisin selle raamaturiiuli ära. Valgeks! Vat nii.


III advent saabus pidulikult. Andsime Anija mõisas suisa 2 etendust. Toimus kohaliku küla koduste laste heategevuslik jõulupidu ja pidasime maha etenduse Oriflame töötajate lastele. Vahva oli.
Koju jõudsin peale lõunat ja olgugi, et mul oli külmikus veel üks pakike hiljuti tehtud piparkoogitainast, ei hakanud ma ikkagi küpsetama. Selle asemel läksin oma värvimistega veelgi kaugemale. Kaevasin klaasidega kapp-riiuli ka tühjaks, samuti ühe vana pesukapi ja tõmbasin ka need valge värviga üle. Pesukapi kavatsen raamaturiiuli alla tõsta. 1,5 cm pidin sellel jalgu lühemaks saagima. Saagisin. Tikksaega - minu vaieldamatu lemmikuga! 18€ kulus suurele värvipurgile, aga kapid saavad toredad!
Täna ootab mind ees teine värvikiht ja kolmas öö värvihaisulises toas.
Homme õhtul peaksin toa koristatud saama ja siis toon tuppa kuusepuu! Päriselt!

Neljapäev, 13. detsember 2012

Haamer on ohtlik relv!

Jah, nii ta tõesti on. Toksin oma järjekordset positust peamiselt parema käega. Vasaku nimetissõrme esimene nukk sai täna minu omaenda paremalt käelt kolm korda haamriga kõva vopsu, on nüüd paistes, sinine ja valus mis hirmus.
Miks ma siis nii tegin? Iseenda vasemale käele sellise trauma tekitasin?
Ega ma tahtnud. Aga see va vannitoa põrandast välja upitav torujupp oli vaja ju eemaldada! Kuidas sa muidu uue toru paigaldad ja remondiga edasi lähed, mis?

Töö ise ei olnud lihtsate killast. Betoon oli tugev ja kuidas ma ka ei proovinud, ei tahtnud see järgi anda. Puurisin siis kivipuuriga mitusetu auku põrandasse ja selle torujupi liitekohta kah (sest see oli ka betooniga "tihendatud") ja tagusin siis edasi. Kätte sain!
Ai, kui roostes see seest oli!!!


Siis aga vaatasin, et torul on ca 30 cm kaugusel järgmine "põlv" ja üritasin seda va betooni veelgi koksida.
Koksimine õnnestus. Koos nende kordadega, kui silmadest sädemeid pildus ja väsinud haamer mu käel maandus.


Igatahes sain natuke maad jälle edasi. Rohkem ei tihanud taguda. Ega see käsi poleks rohkem vopse üle elanud ka. Tegelesin selle asemel pahteldatud seinte teistkordse pahteldamisega ja tõmbasin niiskustõkke kahte krohvitud seina. Nüüd veel üks lihv, siis vaatab, mis selle toruga saab. Põrandasegu tassisin juba koju ja tahaks selle ka ära valada, saaks ometi kord värvima ja plaatima asuda.


Nädalavahetusel on 3 etendust. Mis tähendab seda, et sel nädalavahetusel remondist suurt asja ei saa. Ja see on kurb, kuna aeg aina läheb ja päris jõululaupäeval ka ei tahaks hästi tolmutada...
Eks näis.

Pühapäev, 2. detsember 2012

Kriips peal krohvimisel vannitoas

Jah, nii ta tõesti on. Vannituba on oma senised seinad kõik kenasti krohvi alla saanud ja enamgi. Aga kõigest ikka järgemööda.
Esimese segu kindakrohvi tegemiseks mörtisin 25.novembri õhtul:



Tasapisi plötsides sai seina 3x25 kg krohvisegu.
Ega ma päris üksi seda tööd ei teinud kah - mul oli abiks võtta üks pooleteisemeetrine abiline. Täiesti aus, oma ja töökas:


Selle kogusega sain krohvitud peaaegu et ühe seina. Pisut jäi puudu. Tellisin 5 kotti juurde ja kui need neljapäeva õhtul kohale jõudsid, jätkasin tööd. Alustasin pisut enne kella 22-te ja uskusin, et ega üle kolme tunni ei kulu vast. Aga äsjane segu oli visam seina jääma kui esimene ports. Tuli suurte lätakatena aina maha ja maha ja... ja ma pidin aina uuesti segama-mätsima. Segasin mördi sisse nakkedispersiooni, lootes et aitab. Lõpuks natuke aitaski.
Kui kell sai 02:35, koputas naabrimutt uksele. Oli hommikumantlis, käes väike äratuskell ja näitas näpuga sellele. Nojah, kell oli tõesti üksjagu palju. Ja ilmselt need krohvimütsatused tema magamistoa ühe seina taga võisid võikad tunduda küll. Minu laps magas muidugi teises toas (samas korteris!) õndat und. Vaatamata vispeldamistele ja mütsatustele. Küllap on küsimus rahvuses või vanuses - mida vanem daam, seda kergem uni. Või midagi seesugust.
Igatahes olin ma nüüd hädas küll, sest pool ämbrit kallist krohvi tahtis veel seina viskamist ja silumist. Viskasin siis sosinal. Kell 03.40 lõpetasin, pesin käed ja näo puhtaks ja läksin ka ära magama. Päris valmis ei saanudki. Viimase osaga lõpetasin laupäeva õhtul.



Kokku kulus kahele väiksemamõõdulisele seinale 7 25-kilost kotti krohvisegu ja umbes 13 isiklikku töötundi. Pea kõik enda (ja naabrimuti!) une arvelt.
Nüüd mõistan palju paremini ka neid kilosid, mida vana krohvi näol korterist aegade jooksul välja olen viinud. Ütleme nii, et Nif-Nifi majaga tegu ei ole.
Täna läksin juba nii julgeks, et mikserdasin hea ämbri pahtlisegu ja lähenesin varem aluskrohvi saanud seintele patlilabidaga. Viimane oleks võinud poole laiem olla, oleks kergem olnud. Aga esimese kihi sain tunni ajaga seina.

















Nüüd ootab mind ees lihvimine. Siis pahteldamine jälle lihtvimine ja kui veab, võib seejärel juba põranda peale mõtlema hakata.
"Tasaseks valada, mastiksiga katta, seinad värvida, plaatida-vuukida, vann sisse ja ühendada, kapp ehitada...." loendan ma mõttes eesseisvaid töid-tegemisi.
Aga valgem on see üdini hall ruum juba üksjagu! Ja avaram. Kõigele oma umbes neljale ruutmeetrile vaatamata!  :)