Sildid

Reede, 30. detsember 2011

Mõnusad kiired päevad.

Lastetoale tegin eile hommikul kiiresti pilditiiru peale. Näitan teile ka:



Külmik redutab endiselt Lastetoas, köök sai eile veelkord laki alla (teine ehk viimane päriskiht).

Eile mina Korteris ei möllanudki. Käisin emaga suisa pealinnas ja soppasime kõvasti. Tõin ära esikuvärvi (veel ühe!), mõned liistud, esikusse porimati, ühe punutud korvi, pintsleid, kuumapuhuri (eelmine lõpetas tegevuse) ja tapeedi elutuppa.
Tapeeti käisime otsimas mitmes poes. Läksin vehepeal ikka tõsiselt närvi - mõned rullid tundusid liiga moodsad, mõned liiga kirjud, mõned liiga plassid. Omavahel sobivaid ei leidunud mu meelest ei ühes ega teises poes. Üks tumepunane jäi silma, aga selle poe jätsime seljataha. Ja tagasi  minna ei viitsinud. Elutoa tapeet sai seega ostetud üsna huupi ja viimasel minutil. On, mis on. Tapeet on kallis.

Samal ajal Korteris sätitas vend koos sõber Tuulega esiku vahelage. Seda kapi oma. Oli närvesööv ja tõsine pingutus, nagu nad õhtul väitsid.


 

Aitäh vennale ja Tuulele!
Täna tuleb Korteris tõsine tööpäev. Lood ja ülevaated hiljem :)




Neljapäev, 29. detsember 2011

Lastetuba peagi valmis!

Eile hommikul ootas mind Korteri lastetoas võõbatud soojamüür. Päris vinge!


Tõmbasin talle veel teisegi kihi värvi peale ja tegelesin esikus oma kindaseinaga.
Isa appi ei jõudnud, vend lihvis köögis põranda peene paberiga üle, ema tegeles vannitoa- ja WC-ustega.
Esiku seina tõmbasin nakkevahendit ja enne õhtut otsustasin lastetuppa tapeeti panema hakata.
Kuna tapeeti sai ostetud vaevalt kolm rulli (rohkem säärast soodsat poes ei olnud), tuli viimaseid lõppe hoolikalt lappida. Algus siin:


Jah, ma panen tapeedi risti seina!
Järgmine kord pikemalt :)



Kolmapäev, 28. detsember 2011

Väiksed tööd - suured sammud.

Tänase päeva (ehk siis eilse kuupäevaga) ei jõudnud remont kuigi palju edasi. Näiliselt. Sest et ühtegi uut seina ma maha ei koksinud ja sellel, millisega hiljuti tegelenud olin, lasin täna lihtsalt kuivada. Tema enda huvides.
Aga ema oli mul tubli. Ja vend ka. Ema avas uue pudeli tärpentiini ning tõmbas radikatele teise kihi värvi pääle (ta ei värvi tärpentiiniga! Lihtsalt vedeldab pisut paksu radikavärvi!). Jäid teised juba päris säravad.


Mina lihvisin lastetoa soojamüüri pahteldatud pragusid ja pintseldasin neile siis naket peale. Seejärel võtsin ja kraapisin elutoa põrandaliiste. Neid ma lahti kangutama ei hakanud - elutuba saab vaid kerge sanitaarremondi (kui lihvitud põrand välja arvata).


Venda jooksutasin pealinnas kolme poe vahet. Käis teine Värvikeskuses, Bauhofis ja Bauhausis, et tuua mulle sobivad värvid ja ühe kangesti tarviliku pahtlikoti. 120 raha eest on mul nüüd Korteris nii seina- kui uksevärvi, lasuurvärvi krunti ja üks suur kott pahtlit.
Radikad on igatahes nüüd värvitud ja põrandaliistud värvimiseks ette valmistatud. Ei olnud suured tööd, a näe pool päeva kulus siiski ära.
Meie vennaga läksime isale ja vanaemale külla, olime sellest piirkonnast kaduva voolu tunnistajateks ja otsustasime, et Korterisse täna tagasi enam minema ei hakkagi. Usin ema oli kuulu järgi radikatelt üle lastetoa soojamüüri juurde kolinud ja seal ei saavatki hetkel üldse hingata. Laulda saavat igatahes küll!

Vend lubas homme isa ka ühes võtta ja mulle jälle Korterisse appi tulla. Eks ma vajan pisut abi tõesti!
Suurema remontimise asemel alutsasin õhtul hoopistükis peenikeste randmesoojendajate kudumist. Kohe, kui kõht korralikult jõulurooga täis oli söödud. Eks homme jõuab ka remotida!

Kindakrohv on käkitegu.

Ega seesamune tärpentiiniuimane päev Korteris meil ainult radikate värvimise ja laulmisega piirdunudki. Ikka oli mul tarvis oma truu redel harki seisma panna, selle otsa ronida ja esiku seinast alla toksida umbes kolm rasket kotitäit krohvi, mis sinna kunagi nii kangesti suure hoolega pandud oli.


Ühe korra lõin haamriga pöidla pihta, aga suuremat traumat sellest tööst ei sündinud. Kõige ohtlikum oli elekrtijuhtmete päästmise töö. Enne krohvimise alustamist nägi sein välja üsna niisugune nagu see lastetoa oma, mis suure hoolega pahteldatud ja värvitud sai.


Taamal paistab minu romantiline vannutuba liistupesukaltsu, kõikvõimalike pahteldusekottide ja värvipotsikutest triiki vanniga. Remont on lahe!
Igatahes sai seegi sein nakkedispersiooniga üle pintseldatud, kuivada lastud ja siis juba lõbusama töö kallale.
Pätsike pihku, hopsti seina ja siluma! On see alles tore töö!



Alles märg kindakrohvitud sein. Olen rahul. Enamgi veel. Ütleme nii, et sain mis tahtsin!


Valged radikad.

Eile, st. et kuupäeva järgi lausa üleeile seadsime emaga taas sammud Korteri poole. Ema haaras ühes pudelikese vaigutärpentiini ja purgi radikavärviga, minul oli plaan jätkata kindakrohvi tegemisega esikusse.
Üks alustas ühes, teine teises ruumis. Enne värvimist pahteldasin radikate tagant, kus seda vajalikuks pidasime.
Valge katte said radikad lastetoas.


Samuti elutoas. Ja köögis. 

Päev lõppes kükakil ühislaulmisega köögi põrandal - niivõrd nalja tegi tärpentiini uimastav aroom meile mõlemale. Võib julgelt väita, et SELLES Korteris on remonti tehtud!

Laupäev, 24. detsember 2011

Julge tükk!

Ma tahtsin kohe alguses kuskile oma elamisse kindakrohvi.
No alguses otsutasin, et midagi väga põhjalikku tegema ei hakka - saaks ainult sisse kolida!
Tänase päeva pikemad tunnid veetsin Korteris. Esimene pool päevast ei sujunud sugugi, väikesed abimehed tegid elutoas trianglit, Ema pesi köögis ja lastetoas radikaid ning mina üritasin midagi tarka ette võtta esiku selle seinaga, mis juba valge krundi peale saanud oli. Selgus nimelt, et seesamunegi krunt vana tumerohelise õlivärvi peal hästi püsida ei taha. Võtsin siis oma armsa lihvketta ja lihvisin suurema osa kruntvärvist jälle maha. Taas üks kilplasetöö.

Kui Korter ainult minu päralt jäi, otsustasin laia peitli ja haamriga ühele seinale läheneda. Algul mõtlesin, et toksin värvisesse seina mõned praod, et sellel siis kindakrohvi proovida. Värvi peitli ja haamriga kraapida oli tüütu - tundus, nagu oleks see roheline nagu kumm või liim - ei tahtnud isegi haamriramm sellest jagu saada. Ja siis korraga lõin hopsti - seina katvast krohvisegust läbi. Nüüd läks töö libedalt - poole tunniga sain esikus WC ukse kõrvale jäävast seinast lahti. Või siis poolest seinast.


No ja siis kolisin juba selle peenikese seina pääle ka,mis vannitoa ukseliistust paremale jääb. Juhtmed ja need lülititikarbid koukisin ka seinast välja. Pühkisin hoolega, immutasin nakkedispersiooniga ja...
ja mikserdasin krohvi-, kipspahtli ja kipsi segust kokku ühe ütlemata mõnusa mördi. Parema käega loopisin selle siis seina. Hiljem kastsin kindas käe vette ja silusin.
Palun väga - minu elu esimene kindakrohv! Veel täiesti kuivamata! Aga ma olen ülirahul!

Praegu on sein veel hall ja õiget ilmet ei ole. Aga varsti, varsti on ta just õige!
Homme lähen Korterisse tagasi ja katan samal moel vannitoa uksest vasakule jääva osa.
On see vast vahva töö!
Häid jõule mulle!

Jõuluaeg Korteris

Ongi jõulud käes! Näe, Korterisse ma selleks tähtsaks päevaks kolida ei suutnud. Vastik haigus on mind viimastel päevadel suisa voodisse sundinud. Ainus, kes kolib, on minu kole nohu, kes on otsustanud mõnda aega elada minu põsekoobastes.
Aga jõulud Korteris ei ole ka olemata. Nimelt käis päkapikk Ema ja pesi puhtaks lastetoa ahju soojamüüri. Et endisest tumerohelise/pruunikirjust soojamüürist sai roosa, seda ei oleks küll uskunud!


Ja päpikud käisid mul ka!
Lastetoa nurgas seisab minu tulevasse kööki üks ütlemata tore abiline. Pakist võtan välja tolle alles siis, kui tal on luba kööki sisse kolida. Aga aitäh teile, Ema ja R.!

Laupäev, 17. detsember 2011

Linnupesa Köögis.

Eile oli raske tööpäev. Hommikust kella viieni kontoritöö, siis teater ja kella seitsmest poole üheteistkümneni Korteris. Lihvisin esikus eelmisel päeval pahteldatut ja otsustasin avada köögi akna kõrval oleva luugi, mis tuppa värsket õhku pidavat laskma.
Õhutusava rest ei tahtnud kuidagi seina küljest ära tulla, nii et lõpuks lõhkusin selle üsna pilbasteks. Kahju küll. Aga jagu sain tast. Ja resti tagant avanes säärane vaade:


Hein! Päriselt! Ilusti tihkelt õhulõõri mätsitud. Koukisin selle avast välja. Lõpuks tulid ka suled, mis annab aimu tõsiasjast, et mu Korteri seina sees oli linnupesa. Mingi pisikese linnu oma - suur ei oleks õuest läbi lõõri katva ava sisse mahtunud. Hein, mis hoolega lõõri pakitud oli:



Paras ports, mis? Vaade õhulõõri on nüüd säärane:



Tuul vihiseb Köögis. Aga hää värske õhk on. Näis, milliseks see auk tulevikus kujuneb.
Koristasin heina kokku ja asusin esiku seinaga tegutsema. Raske päev oli. Lihtsalt. Väss on peal.




Neljapäev, 15. detsember 2011

Süümepiinad, tagurpiditöö, trauma ja uued kogemused.

Juba eile õhtul hakkasid mind vaevama tõsised süümepiinad, et asjad Korteris ei edene iseenesest sugugi. Täna võtsin nõuks ja veetsin oma pesas 5 ja pool tundi jutti.
Tegelesin esiteks "tagurpiditööga". Nimelt seesamunegi köögi põrand, mis sai kord piimjaks peitsitud ja seejärel tumedaks kah, sai kogu oma tooni ikkagi maha! No ei meeldinud mulle tume põrand samuti! Mis sellest, et laud selle all on ebaühtlane ja kohati väga plekiline. Aga tumedalt põrandalt ei jää ju näha need nii originaalsed naelaaugud ja oksakohad ja... Nii et lihvisin selle pruuni ikkagi maha! Lihvisin nii suure hoolega, et radika alt relaka otsa sätitud lihvkettaga töötades lõikas viimane mul vasaku käe nimetissõrme peaaegu et ostast ära. No nii hull just ka ei olnud, verd ei tulnud peaaegu et üldse. Aga ketas läks marrasnahast nii suure joonega otse lihasse, et lust kohe. Ma eriti ei ehmatanudki. Ikka juhtub, ütlesin endale.
Seejärel tegelesin koristamisega. Seda puutolmu on mu Korteri iga urge täis! Ausalt! Ma ei saa aru, kuidas sel õnnestub köögist läbi kõveriku esiku tagatoas maanduda. Igatahes olid mu saapad päeva lõppedes kaetud ühtlase paksu tolmukihiga, kuigi ma tolmutasin neist paarikümne meetri kaugusel.

Kui köök ka koristatud sai, otsustasin akana ette tagasi tõsta ühe vana pitskardina. Lihtsalt, et õuest tuppa nii mõnus piiluda ei oleks. Päkapikud käivad ju! Seejärel tõmasin põranda niiske lapiga üle ja suundusin esikusse pahteldama.

Ja siis.... siis otsustasin, et ka põranda lakkimise töö ei tohiks konti murda. Nüüd võin öelda, et olen ühe uue kogemuse võrra rikkam - tõmbasin köögi põrandale päris ise kruntlaki peale. Nii mulle meeldib.



Koos kardinaga näeb köök igatahes täitsa tore välja juba!


Nii väga tahaks juba sisse kolida! Ja Korterit pisikeste vahvate detailidega rikastama hakata. Ei saanudki vastu panna ja riputasin mõne konksu otsa paar nipsvidinat.



Tikitud pildi otsin raami pärast. Naabermaja kaltsukast. Inglitiivad meenutavad hääd sõpra J-t. Ja süda ütleb, et "kodu on paik, kust sinu lugu algab".  
Täna hommikul ei suutnud vastu panna ja ostsin kööki vinge seinalambi. 10 raha maksis. Aga sellest mõni teine kord ;)

Väike Külaline. Ehk et 2-aastasest remontimisel suurt abi ei ole.

Viimase nädala jooksul olen Korterisse harva jõudnud. Ja kui, siis ainult korraks. Oma valdusi üle vaatama. On olnud hullumeelselt kiire aeg. Töö võtab oma, teater oma osa. Ja lapsed - need vajavad ka minu aega ja tähelepanu.

13.detsembril pidasin ühele tähelepanu vajavale põnnile lastehoidu. Oma kodus. Selles samas tolmuses ja poolikus kodus! Olin unustanud, kui vahvad on kahe-aastased. Nende jutt ja kujutlusvõime! Rumala peaga arvasin algul, et saan lapsehoidjana ka üht-teist koristada. Esiti Jaanike koksis haamriga. Talle meeldis see väga. Aga kartsin, et haamer maandub muuseas ka minu vastlakitud põrandal ja nõnda veetsime sõber Jaaniga poolteist tundi mõnusasti joonistades. Jaan ütles, mida ta näha tahtis ja mina muudkui joonistasin. "Niiiiiiiiii almas kiisu," ütles Jaan, kükitas pildi kohale ja haaras kiisu kahe pisikese pihu vahele. Hiljem jooksutasime pildihiirt ja kassi ühest toa nurgast teise. "Nii almas" kõlas korduvalt.


Lahe oli sinuga, Jaanike! Tule varsti jälle!

Pühapäev, 4. detsember 2011

Lumi läks.

Kuna ma selle lumivärvi köögipõranda osas nõnda kõvasti kahtlesin, tõin täna EFE´st uue peitsi ja tõmbasin valge põranda pruuniga üle.



Te võite nüüd ütelda küll, et nõme on. Et valge oli parem, aga mina tahan pruuni. Oleks võinud isegi veel tumedam olla.
Esik ning lastetuba on rohelised - täpselt nii, nagu ma ennustasin :D


Ja siin minu kriuksumiseni lihvitud elutoa põrand:


Täna sai lastetuba esimest korda lakitud. Ja lihvimismasinad kolivad välja!

Laupäev, 3. detsember 2011

Kolm kuud täis. Lumi maas.

03.12 sain tähistada kolme kuu täitumist Korteri võtmete kätte saamisest.
Päev algas sellega, et minu pere kaks olulist meest, vend ja isa, tegid köögi, esiku, laste- ja elutoa põrandatele veelkord kriitilise pilguga tiiru peale. Põrandalaudade vahed sai pahteldatud.


Kui pahtel kuivanud oli, lihviti põrandad veelkord peene paberiga üle ja nüüd põrandad lausa laulavad. Ehk et kui tossuga lohakalt jalgu järgi vedada, hakkavad jalatsid põrandat riivates vilistama. Nii nagu spordisaalis, ma ütlen!


Ja köögi põrandale on lumi maha tulnud. Täpsemalt küll LUMI Pinotex. Mis peaks lauad pisut piimjamaks (heledamaks) muutma. Üleeile õhtul kattis vend köögi põranda esimest, eile teist korda sellesamuse "lumi"ga.


Lumi peaks minema ka elutoa põrandale, esiku ja lastetoa tarvis soetasin rohelist peitsi.
Eile sai kuuldavasti esiku- ja lastetoa põrand juba rohelise tooni peale, aga tähtsad mehed keelasid mul oma jalga Korterisse pista. "Las see pinotex nüüd kuivab," ütlesid nad.

Nii et homme Korterisse jalga tõstest ootab mind tõenäoliselt piimjas köök ja rohelised esik ning lastetuba. Aga süda valutab pisut - jube raske oli otsustada, kas köögi põrand teha heledaks või tumedaks. Ausalt, ma mõtlen üha enam tumedale põrandale! Vend ütleb küll, et hele on vahva, aga ma kardan kangesti, et tegin vale valiku. Ja kui lakk peale saab, ei ole enam tagasiteed. Täna öösel nägin isegi unes, et köögi põrand peaks olema tume. Homme hommikul põrutan ehituspoodi ja ostan tumedat peitsi. Tõmban kasvõi kapi taha jäävad lauad üle, et vahet näha. Eks siis otsustab, mis tooni see põrand tuleb. Tume oleks ka tore, onju :)

Reede, 2. detsember 2011

Sussid jalga!

Eile õhtul Korterisse jõudes oli selge, et põrandate lihvimine on väga palju edenenud. Köök, esik, lastetuba ja elutuba on saanud juba üsna siledaks. "Veel üks kord veel peenema lihvimislindiga ja võib peitsima-lakkima asuda," ütlevad vend ja isa. See tähendab, et Korterisse sisenedes tuleb nüüd õuejalatsid ära võtta ja sussid jalga panna. Lahe!


Esiku seinad kruntisin eile teist korda üle. Ja esiku ning köögi vahelise "kapipealse" valmistasin pahteldamiseks ette - puhastasin ja tõmbasin pinnale nakkevahendit. Pahteldamise töö saan ära teha ilmselt täna. Kui esiku seinad olid enne rohelised, lagi ja uksed valged, siis nüüd paistab esik valge, lagi ja uksed kollased :D Aga ruumi tundub igatahes varasemast enam olema. Muidugi - hele mõjubki nii!

Isa ja vend lubasid täna ka veel põrandatega tegeleda ja kui veab, jõutakse vähemasti köögis peitsimiseni. Materjalid on ostetud (põrandatele saab kallatud vähemalt 156,96€), osta tuleb ka uued liistud ja need paika panna. Edeneb, peab ütlema. Edeneb! Ja tõesti - kui tuled, pead saapad jalast ära võtma :)