Kellel on pikem?

Tõttasin täna hommikul rongi peale ja ootasin perroonil umbes saja inimesega rohkem kui tunni. Uus ja vingelt oranz rong seisnud kusagil Mustjõe ja Vikipalu vahel rööbastel, aga ei liikunud sealt mitte. Sain tagumendi tublisti maha jahutada ja kintsud külmaks ning tormasin koju tagasi - saan kodust kah suurepäraselt tööd teha ja ei pea tühja pärast perroonil uut võimalust ootama.
Nüüd olengi mitmeid e-kirju saatnud ja tööd vihtunud teha, aga külm ei taha kannikatest sugugi kaduda. Üks tõhus ingveritee peaks ehk abiks olema.

Mul ei ole kodus veel grammigi jõulu. Kui välja arvata see, et eelmisel nädalal marineerisin tohutusuure kõrvitsa (sain 30 purki ühest viljast!) ja korraks oligi majapidamine jõululõhna täis. Marinaadi jäi oma liitri jagu üle - kaneelikoored, nelk, ingver, suhkur ja apelsinikoored kenasti sees ja head lõhna ma minema visata ei tihanud. Nüüd olen köögis pliidi all ikka tuld hoidnud ja lubanud vedelikul aina aroomiteraapiat teha.

Mul on külmikul ikka seisnud paber, kuhu majapidamises puuduv kirja panna. Taignarulli näiteks läheb tarvis ainult siis, kui käsil on küpsetamine ja esikuvalgustuse puudulikkus tuleb meelde ainult hilistel õhtutel, eks?
Ja muul ajal ei tule puudujäägid üldsegi meelde!

Nüüd kirjutasime oma soovid Markusega jõuluvanale. Lihtsalt teadmisega, et kirja pandud soovid täituvad igal juhul kiiremini kui need, mis kuklakumerustes peidus on. Taignarulli oleksin muide ükspäev juba ostnudki, aga tegin kiire kontojäägi peastarvutuse ja jäi katki.
Tõsi on aga see, et tänapäeva lapsed pole sugugi nii paljude soovidega kui... kui nende emad :)