Keemiline ankur

Aasta lõpus ja uue alguses olen ainiti lakke vahtinud. Selle töö tulemusel on mu magamistoal nüüd lumivalge ja kõikide teiste ruumidega võrreldes ka kõige siledam lagi. See oli esiti ka kogu elamise kõige hirmsamas seisus olev ja algul tundus, et ainus väljapääs on sellele kips paigaldada ja kõik täiesti uus teha. Eks need 5 suurt kipsplaatigi ema poolt just seks tarbeks kingitusena tulidki. Aga võta näpust! Ilmselt otsustasin suurema töö ja isetegemise kasuks rahanappuse tõttu. Teistest ruumidest oli pahtlit-värvi-plaatimissegu täpselt niipalju üle, et saigi päris lisaväljaminekuteta hakkama. Kipsi puhul oleksin pidanud soetama karkassimatejali ja mõnele abilisele lootma.
Laes olnud suured praod täitsin esmalt plaatimisseguga (ehitusfoorumis soovitati! Ja tõesti - palju kindlam variant kui krohvida!), siis lihv, pahtel, lihv, pahtel, lihv,... kruntvärv ja kaks kihti pärisvärvi.

Nüüd on põhimõtteliselt selle ruumi lagi valmis ja seinad ka sedavõrd, et võib neidki võõpama-tapeetima asuda. Tollesse kipsiga kaetud seina tuleb mul aga raske raamaturiiul, mille sõber Teet spetsiaalselt mulle tegi. Riiul on juba tükk aega minu juures toas ja olen teda ühest nurgast teise tõstnud ja aina nuputanud, et kuidas ma ta kärgtelliselisse seina saan. Uurisin siis tuttavatelt ja otsisin foorumitest ja leidsin, et keermelatt ja keemiline ankur on selleks just sobivaimad lahendused.
Lati ja ankru enda tõin linnast juba eelmise aasta lõpus, EFEst sain nr. 14. kivipuuri (mul on neid juba üksjagu!) ja 11.jaanuaril võtsin julguse kokku. Märkisin seinale riiuli kõrguse, kandurite asukohad ja puurisin.

Otse loomulikult puurisin esmalt otse vuugivahesse. Siis katsetasin natuke madalamale puurida ja igaks juhuks ikka nõks kõrgemale ka :D Nüüd ongi mu seinas nelja vajaliku augu asemel 7 erinevat auku. Loodetavasti said keemelatid ikka õigetesse ja riiulit kandma hakkavad "klotsid" jäävad kõik ühele joonele :D
Keemilise ankruga varem kokkupuuteid ei ole. Põhimõtteliselt näeb see välja nagu silikoonituubki ja paigaldatakse samuti silikoonipüstoliga. Aga ta on kange mis hirmus ja püstoli otsa sees aitab paigaldamist korraldada miski puurilaadne asi.
Keermelatist saagisin rauasaega 4 ühepikkust juppi. Jupid valmis, surusin keemilise ankru ette puuritud auku ja lükkasin latijupi selle sisse. Jätsin hanguma. Sama päeva õhtul oleksin saanud lattide küljes põhimõtteliselt rippuda - nii hästi jäid need seina. Mul hää meel, et sellise imeteguriga kokku puutusin. Ja soovitan soojalt just neile, kel vaja kärgtellisesse midagi tugevasti seina saada.

12. jaanuaril lükkasin oma tohutusuured ja rasked kapid keset tuba ja tahtsin nende taga oleva seina ja põrandaga algust teha. Aga... selles seinas olev krohv on lahti! Täpselt nii nagu lastetoas oli. All samamoodi vana narva plokk. EI! Ausalt - seda seina ma parandama ei hakka. Värvin või tapeedin ruttu ära ja lükkan kapid tagasi.
Lihtsalt ei jätku enamaks ressurssi ega jõudu. Ja ma tahan nii väga oma magamistuba!!!

Ahjaa!? Ega keegi juhtu teadma, kas maailmas kusagil mõni rakettahi korterisse ka ehitet on?