Tolm eesriide taga

Kui oled kaks ja pool aastat järjepanu remonti teinud ja katsetanud läbi kõik erinevate pindade lihvimise tehnikad ja töövahendid, tunned tolmu ja tema oskusi pugeda absoluutselt igale poole suurepäraselt. Nii minagi.
Hetkel on käsil üks viimasemaid lihvimistöid. Minu magamistoa puitpõrand, mis sai kuumaõhupuhuriga vanast värvist paljastatud, näeb nüüd nurklihvijat (relakat) ja lihvketast. Minu nägemuses ei peaks too põrand peegelsiledaks ja läikivaks saama, ka ei ole mul vähematki plaani rentida suurt lintlihvijat, kuigi viimase jaoks on mul isegi lindid olemas, ja nii ma siis seda tööd viimastel päevadel päris käsitsi teinud olengi. Kolme päevaga on pool põrandat esimese vati saanud, vana värvi ja puidutolmu olen kokku kogunud kaks suuuurt kotitäit.

Tuletan siinkohal kõigile meelde, et relakas on ohtlik relv, ükskõik, milline ketas sel parasjagu küljes on. Eile õnnestus mul endale läbi dresside põlve sisse auk saada ja täna käis ketas tonksti vasaku käe nimetissõrme otsas (või oli see vastupidi, kes seda tähele pani) nii, et küüs läinud ja miski suuremat kasvu pind mu näpuotsast sisse tuiskas ja siis küüne taha pidama jäi. Tirisin pinnu välja, lasin pisut verd välja ja jätkasin. Kindasse sain kah augu sisse. Aparaat väriseb ju käes ja kui mitu tundi tollega mässad, hakkavad käed ka värisema. Ja jalad ja selgroog. Rääkimata kauakestvast pininast kõrvades.
See selleks. Tõhus on too relv aga ikka ka. Ja tolle pärast ma teda kasutangi. Kolm lihvtalda (ca 3€/tk) olen umbe lihvinud, kaks on mul veel. Kui kohalikku ehituspoodi lisa ei tooda, olen parajas plindris, sest selle nädala keskpaigaks peab põrand üle käidud olema! Ja siis veel ektsentrikuga üle ja... voilaa!

Ah jaa, see tolm! Olen kogu selle lihvimise järel pidanud tolmu võtma kõikidest ruumidest. Kohati tundub isegi, et tööruumis endas on tolm jäme ja nähtavus hea, aga sealt väljudes ja teistes tubades ringi käies ei näe esiti küll läbi sinise vine mõhkugi. Topi uksealust nii tihedasti kinni kui tahad, a see kõige peenem kraam tuleb läbi lukuaugu ja peaaegu et nähtamatute pragude kaudu ikkagi tuppa. Täna toksisin ukse ette remonditava toa poolele suisa ühe pimendava ruloo ette, et äkki läheb tolm suisa läbi ukselehe teistesse tubadesse kondama! Ja kui olin 3tundi lihvimisele rõõmsasti ära kulutanud, oli too tolm ikkagi kõikides tubades ja ei märkigi sellest, et minu ettevaatusabinõudest oleks midagi kasu olnud! Närvi ajab selline asi kohe!

Ja siis võtsin kätte ja katsin ukse teiselt poolt ka kaitsva kangaga. See on natuke kummine riie ja no kui ma nüüd magamistupppa tagasi lähen ja sealt tagasi tulles peaks minu teistes ruumides veel kübegi halli õhus leiduma, siis ma ei tea! Siis müürin end paariks päevaks magamistuppa ja käin akna kaudu.

(Kessu jättis oma tolmused käpajäljed kangale. Noh, et endast jälg maha jätta)

Põrand tuleb muidugi äge, seda peab ütlema. Natuke vintage, nagu ma tahtsin. Relakaga lihvimise tulemusena jäävad lauad õige pisut selle ilmega, nagu nad käsitsi ja kirvega tehtud oleksid. Ei mingit siledust! Pisut selgemaks-sirgemaks ta ekstsentrikuga üle lastes küll läheb, aga mitte päris. Ja see on äge!

(Kessu on kõikjal, kus minagi olen. Kui on vaja põrandat pildistada, hiilib ta peaaegu et kaadrisse ja tagasihoidliku kassipreilina sokutab pildile ainult varbad)