Ma ei oskagi öelda, kust see idee mulle pähe kargas, aga ühel hommikul voodist kappi silmitsedes oli ta lihtsalt peas. Et linane kangas ja mõned liistud siis. Et nende vahenditega peaksin uksed teisemaks saama küll. Rääkisin siis oma plaanist sõbrale, kes hankis mulle kiiresti terve hulga täpselt parajaid puidust liiste. Tema vanematekodu õues sai need üle lihvitud ja koju pinotexima toodud.
Sel ajal kui peitsitud liistud kuivasid, õmblesin ühele vanale ruloosüsteemile uue linase kanga peale, tegin uue pitsiriba ja katsetasin varasema kahe "paneelkardina" asemele ruloosüsteemi.
Ruloo õmblemine väga keeruline ei olnudki. Sisemine ülemine latt tuli parajaks saagida ja kanal hästi tuugalt õmmelda, et see kardinat üles-alla tõmmates libisema ei pääseks. Eks kruviga oleks saanud ka fikseerida, aga mul õnnestus kanal tõesti nii tuuga teha, et selleks ei olnud tarvidust. Too pitsiga riba on klambripüstoliga ülemise liistu küljes. Rulookardinal endal miskit pitsi küljes polegi. Ja mida linasemaks sai silmavaade, seda enam karjusid pruunid kõrgläikelised uksed.
Uus ruloo ja vanad uksed
Varemalt rulookardina asemel olnud paneelid lõikasin kitsamaks ja pintseldasin parajad tükid seinaliimiga ustele. Tapeedilabidaga sirgeks ja liiste ootama.Liistud kinnitasin lihtsalt kruvidega. Puurisin augud ette, et kruvi pinge liistu katki ei pressiks ja lasin need lihtsalt kapiuste külge. Eriti tore oli, et sain seks puhuks kasutada kahte trelli ja pidev otsikute vahetamine jäi ära. Jube mugav!
Üks uks minu kapil aga puudub. Kord mainisin juba, et remondi käigus kipuvad mõned asjad arusaamatul kombel lihtsalt ära kaduma. Tolle uksega nii juhtuski. Veelgi enam - poistetoas on samasugune kapp, millel ka üks uks jalutama läinud!
Lahendasin puuduva ukse küsimuse taaskord kardinaga. Oleksin õnnelik, kui saaks teisiti. Hakka või samasugust kappi ostma, et puuduvad uksed ette saaks.
Mäletan toda ukse kadumise lugu tegelikult hästi. Kuna nad väga laperdasid ja tööriistad kapis olid, väänasin nad toore jõuga eest ära ja viisin minema. Sest et minu mõttes oli neid kappe mitte mingil juhul oma elamisse jätta. Õppetund missugune - ära viska vana kappi ära!
Pildilt vaatan nüüd, et kapi otsa sätitud tööriistakastikesed peaks ka pruuni pinotexiga üle käima!
Poistetoa riidepesa saab umbes samasuguse tuuningu. See on veel natuke poolik, aga tollele leitud kangas meeldib mulle eriti ja näpud kibelevad tööd lõpetama minema.
Kui valmis saan, näitan teilegi!
Ahjaa - kui sinul, hää lugeja, peaks üks selline nõukogudeaegne tore riidekapp jõude kuuris või pööningul seisma ja tast lahti saada ihkad, siis kirjuta mulle! Ma pakuks ustele tegevust ja leiaksin ilmselt ülejäänulegi koha ja sisu :)
---
Ja kui tore on, et külvatud roheline aina kasvab ja kosub! Jätkub nii endale tarvitamiseks kui lähedastele kingitusteks :)
Naine nagu orkester... Uskumatu... ;)
VastaKustutaKallis Kelly!
VastaKustutaSattusin mõni päev tagasi Sinu blogile ja oli see vast õnnelik päev! Olen Maretist Su jutte lugenud ja mõtlesin, et see ei saa ju kõik olla!
Igaljuhul olen õhtuse unejutu asemel terve blogi läbi lugenud, kaasa elanud ja südames rõõmustanud - küll on olemas toredaid inimesi, kellel jagub tahtmist ja leidlikkust nii palju, et inspireerivad teisigi.
Igaljuhul mina olen inspireeritud. Loodetavasti saame suvel alustada sarnast teekonda ning mul mõlguvad sarnased ideed mõtetes.. No see kindakrohvi teema ja vannitoamosaiik ning ülekaalus taaskasutus.. Tohutult vahva, et selliseid kiiksuga inimesi on veel. :D
Soovin Sulle palju jõudu, indu ning tuult tiibadesse! :)
Kai-Epp
Aitäh, Kai-Epp! Nii vahva, kui pisutki inspireerida olen suutnud. Jõudu sullegi!
KustutaPS: Jäädvusta oma tegemised kindlasti ka. Pildis või tekstis. Usu, neid on endalgi hiljem väga põnev lugeda :)
Äkki selline kapp: https://www.facebook.com/photo.php?fbid=10152438787582970&set=a.10151574446972970.1073741825.650052969&type=1&theater
VastaKustutaSee on ka päris tore tõesti! :) Saaks kindlasti midagi vahvat teha!
KustutaOotan iga päev kannatamatult sinu uut postitust...nii kahju, et seda pole veel tulnud. Ootan edasi, lootuses, et ehk ühel päeval see siiski paitab silma ja südant. :)
VastaKustuta