Sildid

pühapäev, 4. mai 2014

Ära viska vana kappi ära

Kui minu magamistuppa saabus tore lainelise esipaneeliga voodi, ihkasin samasugust kappi ka. Neid ikka vahel müüakse, hoolikal otsimisel ja piisava kannatuse korral võib sellise üsna soodsaltki saada. Aga et mul elus praegu see periood käsil on, kus isegi väga soodne on hirmkallis, tuli ise midagi välja mõelda.
Ma ei oskagi öelda, kust see idee mulle pähe kargas, aga ühel hommikul voodist kappi silmitsedes oli ta lihtsalt peas. Et linane kangas ja mõned liistud siis. Et nende vahenditega peaksin uksed teisemaks saama küll. Rääkisin siis oma plaanist sõbrale, kes hankis mulle kiiresti terve hulga täpselt parajaid puidust liiste. Tema vanematekodu õues sai need üle lihvitud ja koju pinotexima toodud.


Sel ajal kui peitsitud liistud kuivasid, õmblesin ühele vanale ruloosüsteemile uue linase kanga peale, tegin uue pitsiriba ja katsetasin varasema kahe "paneelkardina" asemele ruloosüsteemi.


Ruloo õmblemine väga keeruline ei olnudki. Sisemine ülemine latt tuli parajaks saagida ja kanal hästi tuugalt õmmelda, et see kardinat üles-alla tõmmates libisema ei pääseks. Eks kruviga oleks saanud ka fikseerida, aga mul õnnestus kanal tõesti nii tuuga teha, et selleks ei olnud tarvidust. Too pitsiga riba on klambripüstoliga ülemise liistu küljes. Rulookardinal endal miskit pitsi küljes polegi. Ja mida linasemaks sai silmavaade, seda enam karjusid pruunid kõrgläikelised uksed.

 Uus ruloo ja vanad uksed
Varemalt rulookardina asemel olnud paneelid lõikasin kitsamaks ja pintseldasin parajad tükid seinaliimiga ustele. Tapeedilabidaga sirgeks ja liiste ootama.


Liistud kinnitasin lihtsalt kruvidega. Puurisin augud ette, et kruvi pinge liistu katki ei pressiks ja lasin need lihtsalt kapiuste külge. Eriti tore oli, et sain seks puhuks kasutada kahte trelli ja pidev otsikute vahetamine jäi ära. Jube mugav!


Üks uks minu kapil aga puudub. Kord mainisin juba, et remondi käigus kipuvad mõned asjad arusaamatul kombel lihtsalt ära kaduma. Tolle uksega nii juhtuski. Veelgi enam - poistetoas on samasugune kapp, millel ka üks uks jalutama läinud!
Lahendasin puuduva ukse küsimuse taaskord kardinaga. Oleksin õnnelik, kui saaks teisiti. Hakka või samasugust kappi ostma, et puuduvad uksed ette saaks.


Mäletan toda ukse kadumise lugu tegelikult hästi. Kuna nad väga laperdasid ja tööriistad kapis olid, väänasin nad toore jõuga eest ära ja viisin minema. Sest et minu mõttes oli neid kappe mitte mingil juhul oma elamisse jätta. Õppetund missugune - ära viska vana kappi ära!
Pildilt vaatan nüüd, et kapi otsa sätitud tööriistakastikesed peaks ka pruuni pinotexiga üle käima! 

Poistetoa riidepesa saab umbes samasuguse tuuningu. See on veel natuke poolik, aga tollele leitud kangas meeldib mulle eriti ja näpud kibelevad tööd lõpetama minema.
Kui valmis saan, näitan teilegi!

Ahjaa - kui sinul, hää lugeja, peaks üks selline nõukogudeaegne tore riidekapp jõude kuuris või pööningul seisma ja tast lahti saada ihkad, siis kirjuta mulle! Ma pakuks ustele tegevust ja leiaksin ilmselt ülejäänulegi koha ja sisu :)

---

Ja kui tore on, et külvatud roheline aina kasvab ja kosub! Jätkub nii endale tarvitamiseks kui lähedastele kingitusteks :)