Sildid

laupäev, 18. jaanuar 2014

Uks lakke ehk koera saba WC-s

Kui miski asi juba niipalju korras on, et elamist oluliselt ei sega, kipub lõpetus end kaua oodata laskma. Nii minulgi. WC on juba hulk aega kasutuses, aga ikkagi veel ei olnud sellel lage ja põrandaliistud lapendasid niisama seina ääres.
Ripplaest siis.
Leidsin mina kord täiesti juhuslikult ühe pehkinud ja ajaloohõlma vajuva ukse. Hästi lihtsa. Vaatasin kohe, et see sobib ilmselt mõõtudega minu WC lakke ja tarisin koju. See uks on nüüd rohkem kui 2 aastat minu magamistoas oma järge oodanud ja ühest seinaääest teise kolinud. Nüüd teen oma tuba kolast tühjaks ja see jäi lihtsalt ette. Mangus nurgas: "No värvi mind siis ükskord üle ja tõsta paika, kaua ma siin kükitan." Ma siis värvisin.
Mõõtsin enne veel jämedate torude asukohad ja saagisin ukse natuke lühemaks. Seejärel puurisin-kruvisin seina kaks rasket kandurit paika ja teise poole omad puurisin ka ette. Kinnitamisega vaeva ei näinud. Arvasin, et kanduri laius tahab esialgu teist poolt vabaks jätta - muidu ei oleks uks end välja keeranud lihtsalt. Ja mul oligi õigus.
Ukse lakke tõstmiseks pidin kasutama mitme inimese rammu. Kust see mul noil hetkel tuleb, ei teagi. 

Jantisin sellega tükk aega ja siis sain aru, et olin tolle ukse ikkagi liiga täpse mõõtnud. Tarisin alla tagasi ja lõikasin suurema varu torude äärtesse, tagumist otsa tegin natuke lühemaks.
Teise külje kandurid kinnitasin nii, et lagi toetus kogu täiega mu turjale ja esimestele kanduritele. Vot see oli alles tegemine! Sain haiget peale ja turjale ja korra virutasin haamriga vastu näppe ka. 


Aga kinni ma ta sain! Kohe nii tugevasti, et julgesin selle küljes natuke rippuda :D Mis ripplagi ta muidu olekski, kui tema küljes rippuda ei oleks saanud, eks?!


Jürgen muidugi kartis, et kukun alla. Tegi foto ja teatas: "Ma ei saa aru, miks sa pead kõikide asjadega ise hakkama saama?" 
No sellest koera sabast sain täitsa ise üle küll. Ja see on tore. Siis võtsin oma raamatutelt tolmu, kruvisin põrandaliistud seina külge ja hingasin kergendatult: WC on valmis. 
Eks see lagi oleks võinud ju 5-6 cm-t laiem olla, aga kust sa laiemaid ikka võtad? Tolle sööti jäänud heinamaa peal oli ainult see üks! 



"Imelik ei ole natuke, kui sul on uks laes?" küsis Jürgen hiljem. Vangutasin pead ja pildusin silmanurgast sädeme. "Ma ei ole sellist asja veel näinud!" lisas ta oma imestuse kinnituseks ja läks omi asju ajama. Aga minul on nüüd WC päris täitsa valmis saanud. Imepisike ruum kahe akna ja kahe uksega ;)



kolmapäev, 15. jaanuar 2014

Keemiline ankur

Aasta lõpus ja uue alguses olen ainiti lakke vahtinud. Selle töö tulemusel on mu magamistoal nüüd lumivalge ja kõikide teiste ruumidega võrreldes ka kõige siledam lagi. See oli esiti ka kogu elamise kõige hirmsamas seisus olev ja algul tundus, et ainus väljapääs on sellele kips paigaldada ja kõik täiesti uus teha. Eks need 5 suurt kipsplaatigi ema poolt just seks tarbeks kingitusena tulidki. Aga võta näpust! Ilmselt otsustasin suurema töö ja isetegemise kasuks rahanappuse tõttu. Teistest ruumidest oli pahtlit-värvi-plaatimissegu täpselt niipalju üle, et saigi päris lisaväljaminekuteta hakkama. Kipsi puhul oleksin pidanud soetama karkassimatejali ja mõnele abilisele lootma.
Laes olnud suured praod täitsin esmalt plaatimisseguga (ehitusfoorumis soovitati! Ja tõesti - palju kindlam variant kui krohvida!), siis lihv, pahtel, lihv, pahtel, lihv,... kruntvärv ja kaks kihti pärisvärvi.

Nüüd on põhimõtteliselt selle ruumi lagi valmis ja seinad ka sedavõrd, et võib neidki võõpama-tapeetima asuda. Tollesse kipsiga kaetud seina tuleb mul aga raske raamaturiiul, mille sõber Teet spetsiaalselt mulle tegi. Riiul on juba tükk aega minu juures toas ja olen teda ühest nurgast teise tõstnud ja aina nuputanud, et kuidas ma ta kärgtelliselisse seina saan. Uurisin siis tuttavatelt ja otsisin foorumitest ja leidsin, et keermelatt ja keemiline ankur on selleks just sobivaimad lahendused.
Lati ja ankru enda tõin linnast juba eelmise aasta lõpus, EFEst sain nr. 14. kivipuuri (mul on neid juba üksjagu!) ja 11.jaanuaril võtsin julguse kokku. Märkisin seinale riiuli kõrguse, kandurite asukohad ja puurisin.


Otse loomulikult puurisin esmalt otse vuugivahesse. Siis katsetasin natuke madalamale puurida ja igaks juhuks ikka nõks kõrgemale ka :D Nüüd ongi mu seinas nelja vajaliku augu asemel 7 erinevat auku. Loodetavasti said keemelatid ikka õigetesse ja riiulit kandma hakkavad "klotsid" jäävad kõik ühele joonele :D
Keemilise ankruga varem kokkupuuteid ei ole. Põhimõtteliselt näeb see välja nagu silikoonituubki ja paigaldatakse samuti silikoonipüstoliga. Aga ta on kange mis hirmus ja püstoli otsa sees aitab paigaldamist korraldada miski puurilaadne asi.
Keermelatist saagisin rauasaega 4 ühepikkust juppi. Jupid valmis, surusin keemilise ankru ette puuritud auku ja lükkasin latijupi selle sisse. Jätsin hanguma. Sama päeva õhtul oleksin saanud lattide küljes põhimõtteliselt rippuda - nii hästi jäid need seina. Mul hää meel, et sellise imeteguriga kokku puutusin. Ja soovitan soojalt just neile, kel vaja kärgtellisesse midagi tugevasti seina saada.

12. jaanuaril lükkasin oma tohutusuured ja rasked kapid keset tuba ja tahtsin nende taga oleva seina ja põrandaga algust teha. Aga... selles seinas olev krohv on lahti! Täpselt nii nagu lastetoas oli. All samamoodi vana narva plokk. EI! Ausalt - seda seina ma parandama ei hakka. Värvin või tapeedin ruttu ära ja lükkan kapid tagasi.
Lihtsalt ei jätku enamaks ressurssi ega jõudu. Ja ma tahan nii väga oma magamistuba!!!

Ahjaa!? Ega keegi juhtu teadma, kas maailmas kusagil mõni rakettahi korterisse ka ehitet on?