Sildid

reede, 11. aprill 2014

Rooma kardina õmblemine

Lõpuks sain oma kardina valmis. Kui keegi teine peaks viitsima sellise kardina õmblemist ise ette võtta, panen väikese tegemisloo ka kirja.
Esmalt: rooma kardina eeliseks on kanga vähene kulu. Kuna kardin on akna ees sirgelt, kulub sellele enamvähem niipalju kangast, kui suur on aknaava.

Mina valisin linase kanga. Jah, seda on raske töödelda ja iga kortsuke jääb sellesse sisse, aga mulle linane meeldib ja see klapib hästi kogu ülejäänud ruumiga.

Vajalikud materjalid: Kangas, pits, takjapael (kleebitav), nöör, kinnised kruvikonksud, ehitusliist (25x15mm), 4 ümarliistu, kruvid, tüüblid.

Esmalt mõõtsin kanga pikkuseks aknaava kõrguse + 25cm, keerasin kardina alumise serva 1,5+4 cm tagasi, pressisin maha ja õmblesin läbi. Õmblesin kardina servad läbi ja lisasin alumisse äärde pitsi.


Ülemist äärt praegu ei õmmelnud. Mõõtsin alumisest äärest 20cm, pressisin kanga ja õmblesin esimese kanali. Järgmise kolme torukanali vahe on 36cm. Ülemisse äärde kleepisin takjapaela ja õmblesin selle kardina serva.
ÕMMELDUD KARDINAKANGAS:

Nüüd pressisin kardina aurutriikrauaga korralikult üle ja ajasin kanalitesse ümarad puuliistud. 
Mõõtsin kardina paremast ja vasemast servast 40cm ja tegin selle pahemale poolele kangasse kanalisse sisselõiked. Ajasin nööri läbi avade nii, et see läks puupulga tagant, nööri kinnitasin sõlmega ainult kõige alumise pulga külge!



Saagisin kitsast ehitusliistust sama pika jupi, kui lai sai minu kardin. Lisaks saagisin veel 2 jupikest, millele too pikem hiljem seinal toetuma pidi. Kruvisin liistusse kinnised kruvikonksud - täpselt nöörijooksu kohale, üks nende kahe vahele ja üks sellesse otsa, kust poolt reguleerimine hiljem toimuma hakkab.


Mõõtsin ära kardina kõrguse, loodisin seinale sirge joone ja puurisin oma toredasse seina terve rea ägedaid ja põhjatuid auke. Paar neist võtsid tüüblid omaks ja sain lõpuks kaks abiklotsi seina külge. Kinnitasin kardina "kardinapuu" külge ja vedasin nöörid läbi konkskruvide (vaata joonist).



Seejäärel paigaldasin aknapõse kõrvale kruvi (tore oleks olnud, kui oleksin leidnud ühe puidust mummu, et see ilusam jääks) tõmbasin paelad sirgu ja tõmbasin mõlemat nööri korraga nii palju, et kardina kõrgeim võimalik asend mind rahuldaks. Tegin mõlemasse nööri seina sees oleva kruvi kohale sõlme. Nüüd fikseerisin veel mõned sõlmede kohad ja valmis ta oligi!



Ruumi tegi õdusamaks valge pitskardin, ausalt. Aga kuna minu magamitoa aknad on nii lähedal tollele teisele majale ja linasest kangast juba õhtuhämaras väljastpoolt tuppa läbi ei näe, siis jääb nii. Ühel heal päeval saab aken ka külgkardinad, aga siis peaks Teet mulle riiuliga sarnase kardinapuu tegema ja millal see juhtuda võiks, ei oska sugugi öelda. Sinnamaani kasvatan aknalaual mõnusasti maitserohelist edasi, naudin kevadet ja olen õnnelik.



Ruumi on üsna raske pildistada ;)
Päikesepaistelise ilmaga eriti:


Ja radikavärv on ostetud! Juhhuu! :)

teisipäev, 8. aprill 2014

Riidekapp lihtsate vahenditega

Kui oma magamistuppa rehavarred paigaldasin, et neile rippuv riidekraam paigutada, tundus see ikkagi natuke näotu. Esiteks ei kaitsnud miski rõivaid tolmu eest, teiseks jättis üks toa nurk ikkagi ligadilogadi-tunde ja kolmandaks selgus, et Kessu kasutab minu riideriputussüsteemi redelina - minu pluuse ja pintsakuid mööda kapi otsa ronida armastas ta väga. Aga seda ei tahtnud ma talle lubada. Tuli riidenurgale katus ehitada ja igasugune ronimisvõimalus välistada.

Esmalt saagisin 3 lauajuppi mõõtu ja kinnitasin vajalikesse kohtadesse nurgikud. Kodus olemas olevad kruvid olid jämedad ja puurisin seetõttu laudadesse augud ette - nii ei ajanud kruvi puitu sisenedes viimast katki.


Nüüd puurisin seina augud, tüübeldasin need ja kruvisin latid kapi ja seina vahele. Tulevase kapi "esipaneeliks" ristasin kaks liistu, et moodustuks midagi kardinapuu sarnast. Ülemise ja tagumise liistu kruvides arvestasin sellega, et saaksin kapi peale tekitada lae moodi asja ja et see eest vaadates näha ei jääks.


Kapi "katuseks"kruvisin laudade peale kahe kodus oleva vana kapi kaks vineerist riiulit. Paremast servast jäi pisut puudu ja sinna passis taas lauajupike. Väikesed õhuavad otsustasin jätta, et õhk kappi ja sealt välja pääseks. Nüüd võis riided rehavartele tagasi tõsta.


Ülemisse serva tekitatud paneeli taha peitsin vasest gaasitoru, mis vanast elamisest veel alles oli. Saagisin sellest paraja jupi, kruvisin kapi külge ühe pikema kruvi ja jätsin u 1cm sellest välja. Paremale poole keerasin ülemise puiduliistu paremasse serva ühe kruvikonksu. See oli varemalt kas vannitoas või köögis pesunööri hoidnud, ehk et siis päris algusaegadest saadik oma kohta otsinud. Mul ongi eriliselt hea meel just nende taaskasutuste üle :)

Kaks kitsast linase kanga paani said ühte serva pitsiriba, torukanali ja alumise ääre õmbluse; toru kanalisse ja oligi kõik! Või no peaaegu - liistu peitsisin üle ka.


Nüüd mõtlen, et kas pitsi sai ka piisavalt. Või peaks veel lisama? Või ikkagi mitte? Vähem on rohkem?


Üks lihtne kapitegu.
Ja kodused puidutagavarad on otsas.
Peaaegu täielikult.
Homme katsun paigaldada oma rooma kardina :)

kolmapäev, 2. aprill 2014

Põrandal magamine on minevik

Pisut enam kui 2 aastat on möödas sellest ajast, kui oma koju sisse kolisime. Esiti magasin poistetoas ühel vanal voodil, siis elutoa põrandale lapatud tekihunnikus. Viimasel ajal vedasin elutoa põrandale 90cm laiuse voodimadratsi ja mahutasin end kenasti sinna.

Olen mitetel müügiportaalidel silma peal hoidnud ja mõnegi päris kobeda aseme ostmata jätnud, kuna selle paigutamiseks ei ole siiani lihtsalt ruumi jätkunud. Erilise hoolega on jälgitud noid laineliste vineeridega mööblitükke ja ühel säärasel voodiraamil hoidsin osta.ee-s paar nädalat tagasi hinge kinni pidades pilgu peal. Ja siis tuli Kaisaga juttu, et tema kodus üks niisugune voodi seisab. Lihtsalt seisab ja ootab, kuni pere vanim poeg naise võtab ja voodit kasutama hakkab. Kujutate ette?! Ja et aida all seisev rariteet võiks selle ajani seista pigem kuivas ruumis kasutuses. Liiatigi kui Otto käib alles lasteaias ja tal naisevõtuplaane veel peas ei ole.

Märtsikuu viimastel päevadel pressis Kaisa voodi oma autosse ja tõi selle minu juurde. Mina panin teise kokku ja hakkasin internetist sobivat madratsit otsima.
Kuu 30.-ndal päeval oli mul sünnipäev. Ema, vend ja venna pruut tulid salatit ja kooki sööma. Mina sättisin köögis, kuinad saabusid ja nihverdasid mulle salaja tuppa hiigelsuure kingituse. MADRATSI!

Aulised lugejad - olen kolm ööd maganud päris oma voodis! Ja päris uhiuuel madratsil! Olen niiväga tänulik Kaisale ja tema perele, kes mulle oma retrovoodi välja laenutasid ja neile, kes selle sisse madratsi tõid. Nii äge!



Laeäärne riiul sai tänu tumedale põrandale ka tumedaks võõbatud. Nüüd paistab ta silma ja sobib ruumi paremini, mulle tundub. 
Maalt tarisin ära vanaonu kätetööna valminud pesukapi, pesin selle korralikult puhtaks ja täitsin tekkidega, millede peal varemalt magasin. Neid on aja jooksul hea hulk saanud ja nende paigutamiseks oli hädasti üht pesukappi tarvis. Maale viisin asemele ühe sahtlite ja ustega kapikese, et isa saaks oma voodipesu ära paigutada. Oli kasulik vahetus.
Magamistuba hakkab päriselt valmis saama :)



Nüüd on veel rooma kardin üles panna ja lahtiselt rippuvate riidepuude ette üht-teist organiseerida. Mõtteid, neid õnneks on :)