Oma tuba - oma luba

On teil elus ette tulnud olukordi, kus mõtlete midagi päris omamoodi teha ja te siis ise (või teie vanemad!) on teid maa peale tagasi toonud. Sõnadega: "Nii ju ei tehta, kullake!" ja "Las ma näitan, kuidas seda tehakse!" Ma ei mäleta väga, et mind, pesuehtsat jääratüdrukut, oleks lapsena kuidagi tagasi hoida suudetud, aga täiskasvanumaailmas on sedasorti sisemisi dialooge peetud küll. Oma kodu ehitamine on andnud aga sadu võimalusi teha just täpselt nii, nagu tuju tuleb.

Kui ma päris alguses ootasin, et keegi meesolevus tuleks ja minu eest mõned kaablid veaks, et saaksin krohvima hakata, ei jõudnudki ma seda õiget hetke ära oodata. Ja nii sai mõnigi kord asju sootuks vales järjekorras tehtud. Vannitoa ja WC lülitid, näituseks, rippusid mu esikuseinal pikka aega just nõndamoodi:

Endal oli üsna selge, kumb lüliti kumma lambi süütab, aga külalistel tuli arusaamatusi ette küll.

No ja ühel päeval tekkis plaan - raamin oma lülitid ära. Just. Oma tuba - oma luba ju!?

Ostsin ühe kasutatud pildiraami ja saagisin laminaatparketi jäägist sobiva põhjatüki (originaalpõhi oli pisut liiga nõrk) ning kleepisin tapeedi pildi taustale.

Ja täna oli lõpuks see päev, kus lülitid said kohtadele märgitud, mitu tõhusat auku juhtmete vedamiseks ja "pildi" kinnitamiseks ära puuritud.

Edasi oli juba lapsemäng. Liiatigi kuna elamisse vahepeal ka juhtmeid mitte pelgav ja minu plaanide üle mitte nurisev meesterahvas tekkinud on.

Oi, kui kaua see mõte mu peas istunud on! Nüüd lülitid lõppeks kenasti seina küljes kinni ja mingit segadust ses osas, et kumb neist millise tulukese süütab, ei ole. Tarvis veel juhtmed kinni krohvida ja sein kenasti valgeks värvida, siis on süda lõpuni rahul. 

Olen igatahes üdini õnnelik iga kord, kui mõni laest, kosmoset või kustiganes pähe karanud mõte teoks saab. Huuh, ma ütlen! :)

Lähen ja pistan nüüd mõned seemned mulda. On aeg! 

Olgem muhedad!

Tegus pühapäev. Mullast ja mööblist.

Eilne päev mulle meeldis. Esiteks seetõttu, et oli pühapäev. Pühapäevad kuluvad marjaks ära, kui sul on tükike maad, mida harida ja kodu, mille kallal nokitseda.
Käisingi maal, rohisin ära kasvuhoone, pistsin mulda umbes 60 kurgiseemet ja poolt nii palju ube. Oad said koha sellesse punutud suurde õunapuualusesse korvi, mis eelmisel aastal pudelkõrvitsaid kasvatas. Tänavu ei ole pudelkõrvitsaid aiapoodides näinudki. Eks seepärast, et ma neist vähestes käinud olen.
Hiljutine vihmaperiood on aias abis olnud. Kõik tärkab. Redised ja peedid ja herned. Ja umbrohi muidugi ka.

Mullaste varvastega koju jõudes oli mul mitu head plaani. Mõtlesin õmblemisele, mida ei ole kaua teha saanud. Ja koristamisele mõtlesin. Viimasega puutun sageli kokku, aga ikka kipub nii olema, et toad nagu iseenesest sassi pööravad.

Segadus on tegelikult hea - sageli tekivad nõnda põnevad mõtted. Eile tekkis minul vastupandamatu soov ehitada üks tõhus kingariiul, et esikus valitsevat segadust pisutki ohjata.
Poest olen kingariiuleid vaadanud. 35€ kanti jäävat rauast laia riiulit, millel vaid üks kingarida, ei tahtnud. Ei sobinud sellise hind ega mõõdud. Ja nii tuli tuulata oma magamistoas, mis tänaseni täiesti garaazi või kuuri väljanägemisega on, otsida sealt mõned lahedad lauajupid... No küll on ikka hea, kui sinu tagatoas leidub pisutki sobivat kingariiulimaterjali, 34 35-millimeetrist puidukruvi, käsisaag (tikksae andsin vennale tagasi), üks ekstsentriklihvija ja akudrell. Ja kui sul on 2 tundi vaba aega. Mõõtsin koha, kuhu riiul pidi tulema, tegin ehitusjoonise (njajah :D) ja saagisin jupid välja. Siis lihvisin pisut ja 13-aastase poja abiga kruvisin riiuli kokku.

Kui Markus koju jõudis, oli ta natuke nukker, et mind mööbli ehitamise juures aidata ei saanud. Ei uskunud tükk aega, et tema ema ise mööblitüki ehitas.
Õhtul, kui tema hambad puhtad olid ja mina köögis rahulikult viimaseid taldrikuid pesin, tuli ja ütles mulle: "Emme, sa tegid meile väga ilusa riiuli!" Ja siis me kallistasime.

Esik valgustatud. Sammud Pesuruumis.

27.oktoobri õhtul tulid mulle külla head sõbrad. Ajasime juttu, tegime nalja, lasime lastel mängida ja mängisime hiliste tundideni ise ka. Ja nii muuseas panime esiku lakke lambikesed ära ja sättisime kööki pliidi ette pleki. Mul on head sõbrad. Ausalt.
Nüüd on minu esikus valgus. Ja see on nii mahe-mahe.
Alustame tuuri köögi poolt:

 Minu kindakrohvsein, vannitoa uks, puukast ja üks prügimäelt päästetud logu ühe klaasiga aknaraam, mis ootab oma saatust.

 Välisukse juurest vasakule. Laelamp on näha. Ja selle valguse raadius.

Välisukse juurest paremale. Ukse taha jääb elutuba.

















Ukse klaasi lõhkusin juba ammu kogemata redelit tassides ära  ja selle ees ripub nüüd üks pitskardin. Ajutiselt mitu kuud juba.


Võrdluseks-meeldetuletuseks lisan ühe foto aegade algusest ka:

Kui minu esikust puuduvad veel peamiselt mõned liistud ja seal on õige pisut veel teha (hoian hinge kinni, et mul ei tuleks pähe totaalselt uusi ideid, esimesed märgid nende kohta on olemas!), siis minu Pesuruum on endiselt märksa õnnetumas seisus. 

Aga siiski - ka siin on asjad arenenud:

Kõigepealt otsustasin, et segan kokku betoonisegu Ceresit CX5 ja krohvin sellega kinni seinas olevad torukanalid:

 Lasin sel kuivada, mille järel sai seinu tasandama asuda. Vot nüüd on pilt juba hoopis teisem:

Ühe korra peab veel krohvima, siis läheb parempoolne seinaosa pahtli alla. Möllata on vaja mastiksiga, tasandada põrand, lihvida, jälle pahteldada, värvida, plaatida, vuukida, torusid ühendada.... huuh, tööd on veel üksjagu. Aga tunne on hea :)

Pilgud laes :)

Kui minu supervend ja meie isa aprillikuu eelviimasel päeval minu esiku lage paigaldama hakkasid, ei võinud keegi aimata, et sellega ühtekokku peaaegu neli kuud läheb.
Aega läks, aga asja sai - nii tarvitab vanem generatsioon öelda, kui mõni tegu venima kipub. Hea lohutus, eksole. No ja minu esiku lae kohta võib sedasama ütelda.
Eile õhtul tuli vend oma perega mu poole. Pakkusin noortele esteks kartuliputru ja hakklihakastet ja siis ei olnud muud kui aina nautida. Täis kõhuga ronis vennaraas lae alla ja kruvis sinna need lauad, milleta viimased neli kuud elanud olin.

Lambid jäid praegu minu ripplae taha. Tuleb paigaldada trafo ja halogeenid ja juhtmed lae peale vedada. Eile ei jäänud selleks aega. Freesi ei olnud kah käepärast. Nii et päris seda öelda ei saa, et esiku lagi valmis oleks. Nüüd on esik madalam, soojem, kodusem... Ja esialgu ka hämaram.

Mulle meeldib :)

Pusimised lae all

Aprillikuu eelviimasel päeval tuli minu suurepärane vend koos isaga mu poole. Võtsid nõuks esiku lae paigaldamisega algust teha.
Kahel redelil roniti lae alla. Miski laserloodiga märgiti lae alla sirged jooned ja paigaldati talad, mis pidavat mu puulage üleval hoidma.

Puuriti, paigaldati tüübleid, kruviti ja kangutati.

Pealelõunaks olid talad laes ja 2/3 laelaudadest pandud.

Selgus aga, et koju toodud lauad olid liiga täpselt mõõdetud. Õieti läheb minu esiku koridor vannitoa otsast teise poolega võrreldes nii tublisti laiemaks, et pidin laudu juurde tellima. Tellimus on sees, laudadega läheb nüüd veel üksjagu aega.

Bauhausist tõin ära halogeenid ja trafo (teine trafo on mul varasemast olemas). Kui lauad kätte saan, pean jälle venda paluma, et ta nendesse halogeenide tarvis augud puuriks. Keegi võiks nüüd tulla ja juhtmed ka ära vedada, et lae lõpuni panemiseks kõik ettevalmistustööd tehtud oleksid.

Bauhausis käik läks vahvasti. Läksin mina sanitaartehnika osakonda, et kaeda põrandaküttekaableid ja osta ära kangas, mis põrandale enne plaatimist ikka kleebitakse. Vaatasin soojustusmatte ja isolatsioonimatte ja küsisin ühelt suurekasvuliselt teenindajamehelt nõu. Ütles, et kaabel on odavam kui matt ja et mati paigaldamise eeliseks on lihtsalt mugavus. Ma siis vastu, et kuna pean selle tööga ise maha saama, on mugavus mulle väga oluline. Tema vaatas mind hetke vaikides ja teatas: "Muide, ma tahtsin öelda, et teil on väga lahe mantel seljas... Vaatasin kohe, kui te sisse astusite... Kotiga komplektis... sellist vist poest küll ei saa..."

Mul läks tuju heaks. Ja veendusin peale kaablipaigaldamise põhitõdede ärakuulamist, et ega see nüüd nii hull töö ka ei ole, kui arvata võiks. Kaabel peab lihtsalt õige pikkusega olema, sest lõigata seda ei või.

-----

5-st maha pandud pudelkõrvitsa seemnest on üles tõusnud 3. Nõme, et neid seemneid pakis nii vähe oli. Samas - muskaatkõrvitsa seemneid leidus pakis koguni 25 tükki. Mulda pistsin kõik - eks saan noori taimi tuttavatele jagada, kui need üles tõusma peaksid.

Tomatid ootavad juba kasvuhoonesse kolimist. On teised nii suureks kasvanud küll. Ja kurgid näitavad ka kolmandaid pärislehti.

Käisin pühapäeval maal ja pesin kasvuhoone klaasid ära. Maasikapeenrad tegin korda ja pikendasin neid omajagu. Sel aastal ootan saaki. Maal oleks veel väga palju teha. Hinges igatsen endiselt vannituba. Järgmisel nädalal saan ehk vanni välja ja põrandat uuristama hakata. Oleks juba aeg! 

Vesi köögis.Lillepotiuputus.

Vesi köögis on hää. Igatahes parem, kui ahjus.
Nüüd on minu Kodus nõnda, et saan sooja veega nõusid pesta. Köögis! Ei mingit vanni kohal küürutamist enam.

Lillepotiuputusest. Käisin mina kord pealinnas leivakorvi otsimas. Igasuguseid oli. Tavalisi, tead ju küll - seest kangast voodriga ja puha. Aga ei sobinud mulle nende hinnad. Otsustasin siis, et punun ühel heal päeval ise korvi.
Ema tõi minu palvel mõni päev hiljem koju aga terve hulga savist lillepotte. Ma panin oma leivad-saiad ühte sellisesse "kasvama". Palju ägedam, kui punutud korv.

Nädalavahetusel saagisin kööki riiulid ka ära. Kuna vend lammutas äärmised kivipostid enne töötasapinna paigaldamist lahti, nihkusid ka riiulite kõrgused. Millistel alustel, ma ei tea :D Igatahes fakt on, et esialgse kolme mõistlikus vahekorras riiulikoha asemel on mul nüüd kaks ja täiesti ebamõistliku jaotusega. Ühe riiuli pean ikkagi lisaks konstruima, kuigi kandurite paigaldamiseks pean ajusid ragistama. 

Kuna mu köögis on endiselt lisaks toiduainetele (meresoolale) ka tööriistu, pistsin viimased kah lillepottidesse. Las nad olla seal, kuni neid vajan (ja vajan veel pidevalt!).

Täiesti tavaline kööginurk, eks?

No ja kuna mulle lillepotid kangesti meeldima hakkasid, toppisin neid kõikjale.

Kus on paberirullid minu WCs? Lillepotis muidugi!

Ja telefonilaadija ja juuksehari esikus? Muidugi lillepotis.

Esikusse tõin hirmodava kaltsuvaiba. Las olla seal, kuni ise ühe parema koon. Kui koon. No kindlasti koon!

Mis vahepeal veel muutunud on?
- Köögis on ruloo. Arusaamatul põhjusel ei ole sellest pilti. Kuidas ruloo sinna sai, on omaette jutt ja tahan selle kindlasti eraldi ära rääkida. Teine kord.
- Sõber J. tõi mulle kaks suurt kuukinga ja ühe imepisikese. Ning ühe tibatillukese potiroosi. Kõik on elus ja hea tervise juures. Nüüd on mu Kodus 4 + 4 lille.
- MuRuumis koristasin nädalavahetusel. Sai päris avar juba. Lähiajal plaanin vannitoas müttama asuda.
- Lastetoas on nüüd pistikupesa seinas. Ja lambil lüliti.
- Lastetuppa on tekkinud arvuti. Internetti sellega veel ei saa, a dokumente saab küll sisestada.
- Mul on nüüd kaks miksrit (üks enda vanem ja nädalavahetusel koristades leidsin vanadelt omanikelt mulle jäetud nõukaaegse. Pakendis alles. Nagu tutikas. Täielik retro!).
- Kööki kolis mikrolaineahi. Korralik. Kaks korda on töös olnud ja sõrnikuid soojendanud.
- Heegeldan lastetuppa ümmargust vaipa. Edeneb visalt või veelgi aeglasemalt. Valmis on 74cm-se läbimõõduga ümmargune vaibake. Pool on veel teha ja see pool on palju suurem pool (täiesti loogiline ümmarguse vaiba puhul).
- Ostsin endale ämbri. Ja harjavarre. See on tubli saavutus.
- Karin käis külas ja tõi vaarikakooki. Vend ja tema pruut kah. Nemad sõid ka kooki.
       ...ja kogu mu pere sai nädalavahetusel kokku. See on ka tähelepanuväärne.

Muud ei olegi. Kohtumisteni!

Esiku seinad tehtud.

Kui eile südaööks tapeet Elutoa seina sai ja liimi pisut järgi jäi, otsustasin tapeedi ära panna ka esiku otsaseina. Olin selle rulli ettenägelikult 1€ eest Bauhofist ostnud. Rohkem säärast seal müügil ei olnud ja sellest ühest lootsingi esiku otsaseina piisavalt katet.

Ema korjas esiku põrandalt paberid kokku, pühkis ja pesi. Nüüd näeb Korter sinna sisse astudes välja juba üsna KODU. Siin on teine lõhn, teised värvid. Mõnus on!

Täna Koju ei jõuagi. Kahjuks. On väga palju muud tööd, mis  vajab tegemist.

Aga võibolla homme! :)

Esik lasuuritud.

04.jaanuari õhtul läksin peale pikka koolituspäeva Korterisse ja lasuurisin ära esiku seinad. Kerge see ei olnud. Õpetuse lugesin läbi, aga kandsin ilmselt värvi seinale liiga paksult. Hõõrumist oli palju ja hari oli kitsas ning käes ebamugav hoida. Tulemust märjana hinnata ei oskagi - algul tundus, et lasuurita nägi esik paremgi välja, pisut kuivanuna ei olnud enam väga hull sugugi.

Päriselt kuivanud seina ei olegi veel näinud. Katsun täna Korteris käia ja üle vaadata. Kui ei meeldi, olen parajas plindris. Ega seda lasuuri seinast väga mõnus maha võtta ei ole vast.
Kui sein meeldib, on esiku seintega ühel pool. On jäänud vaid lagi ning põrand. Viimasega on ka peaaegu ok - pesta ja uuesti üle lakkida.
Edeneb, küll ta edeneb! :)

Sinised torud ja palju tööd.

Tänane päev Korteris möödus nii, et sain teha peaaegu et kõike. Pisut.
Esteks lihvisin lastetoas veelkord ühe seina ja värvisin, pahteldasin esikus üht nurka ja kapi ning liistu vahelisi pragusid, värvisin esiku kahte seina, lihvisin, pesin elutoa põrandaliistud ning värvisin need kaks korda üle. Ema käis abis ja kuumapuhus pisut värvi. Et see töö saaks enne esiku teistkordset värvimist ära tehtud.
Siis sai ka ukse piirdeliiste, esiku põrandaliistu alla jäävat krohvitud seinaosa lihvitud ja WCs värvitud nii seinu kui torusid (torude värvimise käigus said kena sinise tooni ka mu käed. Ja metallivärv ei tule lihtsalt veega pestes maha!).
Siis sai elutoa põrand vahelihvi ning esimese kihi pärilakki peale. Kui homme hommikul enne tööd jõuan elutoa teist korda üle lakkida, võiks õhtul tapeeti panema hakata. Kui jaksu on. Praegu küll ei ole :D

Tube sai ka seitse korda pühitud. Aga see on täna veel suhteliselt silmapaistmatu töö - pühid ära ja sekundi pärast on kõik jälle endine. Ja aknapaled värvis ema ära. Köögis, lastetoas ja elutoas. Mina pahteldasin, lihvisin ja värvisin köögis lambijuhtme kanalit.

Homme tööpäev. Ja õhtul taas Korterisse :)

Sellel aastal kolin sisse!

Aastanumber ongi vahetunud. Sisse kolida ei jõudnud, kuigi veel viimasel päeval sai Korteris veedetud mitu tõhusat tundi. Ei ole viga - sel aastal kolin kindlasti oma koju sisse!

30.detsembril tegeles minu suurepärane vend elutoa põrandaga. Lihvis, kandis laudadele Lumi-pinotexi, hiljem lihvis taas ja lakkis.

Elutoa põrand on peaaegu valmis. Liistud korda teha ja võib tapeeti panema hakata. Loogiline oleks, et nädala pärast on see tuba valmis. Võib minna ka täiesti loogikavastaselt ja tegelen uue nädala jooksul ainult esiku või köögiga.

Esikuga olen tegelenud nõndapalju, et nüüd on minu kindakrohv lihvitud ja paaril korral värvitud, ülejäänud sein saanud ka ühe kihi lasuuri-alust krunti.

Oranzi ja valge kontrast mulle meeldib, lisaks tunduvad mulle nende värvide kõrvale hästi sobivat ka naturaalne puitpind ja mõned mustad metalsed pinnad. Korterile hakkab tekkima oma nägu. Minu nägu. Ja see on hea!

-----

Aasta viimasel päeval aitas vend köögi seina minu kaltsukast ostetud lambi. Mainisin seda varem, nüüd näitan ka :)

Usin elektrimees:

Tänaseks on juhtmekanal pahteldatud. Vaja veel lihvida, kruntida ja tapeet panna. Enne peaks külmiku tarvis ka uue juhtme vedama. Ja siis mööblit ehitama hakkama. Köök on varsti valmis!

-----

Vend pani üleeile WC akendele liistud tagasi, ma pahteldasin pilusid, lihvisin.

Täna, aasta esimesel päeval, ei saanud ma ka Korterist eemal olla. Värvisin WC seinad korra üle ja kandsin valget värvi ka lastetoa ühte seina. Lihvisin ka. Ja koristasin. 

Seal on nii mõnus olla!

Mõnusad kiired päevad.

Lastetoale tegin eile hommikul kiiresti pilditiiru peale. Näitan teile ka:

Külmik redutab endiselt Lastetoas, köök sai eile veelkord laki alla (teine ehk viimane päriskiht).

Eile mina Korteris ei möllanudki. Käisin emaga suisa pealinnas ja soppasime kõvasti. Tõin ära esikuvärvi (veel ühe!), mõned liistud, esikusse porimati, ühe punutud korvi, pintsleid, kuumapuhuri (eelmine lõpetas tegevuse) ja tapeedi elutuppa.
Tapeeti käisime otsimas mitmes poes. Läksin vehepeal ikka tõsiselt närvi - mõned rullid tundusid liiga moodsad, mõned liiga kirjud, mõned liiga plassid. Omavahel sobivaid ei leidunud mu meelest ei ühes ega teises poes. Üks tumepunane jäi silma, aga selle poe jätsime seljataha. Ja tagasi  minna ei viitsinud. Elutoa tapeet sai seega ostetud üsna huupi ja viimasel minutil. On, mis on. Tapeet on kallis.

Samal ajal Korteris sätitas vend koos sõber Tuulega esiku vahelage. Seda kapi oma. Oli närvesööv ja tõsine pingutus, nagu nad õhtul väitsid.

 

Aitäh vennale ja Tuulele!

Täna tuleb Korteris tõsine tööpäev. Lood ja ülevaated hiljem :)

Kindakrohv on käkitegu.

Ega seesamune tärpentiiniuimane päev Korteris meil ainult radikate värvimise ja laulmisega piirdunudki. Ikka oli mul tarvis oma truu redel harki seisma panna, selle otsa ronida ja esiku seinast alla toksida umbes kolm rasket kotitäit krohvi, mis sinna kunagi nii kangesti suure hoolega pandud oli.

Ühe korra lõin haamriga pöidla pihta, aga suuremat traumat sellest tööst ei sündinud. Kõige ohtlikum oli elekrtijuhtmete päästmise töö. Enne krohvimise alustamist nägi sein välja üsna niisugune nagu see lastetoa oma, mis suure hoolega pahteldatud ja värvitud sai.

Taamal paistab minu romantiline vannutuba liistupesukaltsu, kõikvõimalike pahteldusekottide ja värvipotsikutest triiki vanniga. Remont on lahe!
Igatahes sai seegi sein nakkedispersiooniga üle pintseldatud, kuivada lastud ja siis juba lõbusama töö kallale.
Pätsike pihku, hopsti seina ja siluma! On see alles tore töö!

Alles märg kindakrohvitud sein. Olen rahul. Enamgi veel. Ütleme nii, et sain mis tahtsin!