Kardinatest veelkord. Vahel lihtsalt joppab

... ja nii ongi, et teinekord astud täiesti ilma tagamõtteta mõnda kaltsukasse, sead sammud kindlameelselt tekstiiliriiuli poole ja sirutad käe kahe paneelkardina järele...
Minuga igatahes just nii läkski.

Milleks mulle paneelkardinad, eks?
Aga sellepärast, et nende värvid olid "no nii täpselt õiged"!

Tõin nad koju ja kõrvutasin äsjast leidu poistetoa tapeediga. Pesin kangaribad puhtaks, lõikasin ära nende ääred ja katsin nendega poistetoa kapi uksed.
Liistud sai jällegi ehituspoest koju toodud, mõõtu saetud ja toonitud.
Nüüd on poiste toa riidekapp üsna samasugune kui minu toa linaste kangastega kapp.

Kõik on rahul.
Ja kas ei passi siis toonid omavahel kokku käima? Kapp sai hulga lõbusam ja lastepärasem kui minu magamistoa oma:

Ja kui jutt juba kardinate peale läks, siis...

Ühel päeval küsis Markus, et kas ma õige tema tuppa ei tahaks teha samasugust rooma kardinat nagu elu- ja minu magamistoas on. Et seda olevat ikka kangesti mugav liigutada. Lubasin asjale mõelda ja ühel heal päeval võtsin kätte ning tegingi ära. 

Kangast linna tooma ei läinud. Võtsin needsamad, mis enne akna ees olid, pesin puhtaks ja lõikasin mõõtu. Kuna enne oli kardinaid 2, siis nüüd sättisin nende ühenduskoha ühe liistu kohale ja märgata pole midagi.

Otse loomulikult puudus mul nii kiire tegutsemise tõttu takjapael ja ka kardinapuule tuli läheneda loominguliselt. Ehk et ära kasutada seda, mis kodus leidus. Vana kardinapuu oleks jätnud uue kardina ja akna vahele liialt avara ruumi, seega tuli natuke improviseerida:

Kes läbi närib, siis kardina ülemine äär jääb liistu (ausõna, üht-teist leidub mu kodus täiesti juhuslikult endiselt!) ja vana kardinapuu vahele, siis kinnitasin vähe laiema liistujupi ja kruvisin selle külge ühe sobiva nurgik-kanduri (või mis iganes asi ta ei ole). Ning saingi toimiva süsteemi! Jälle kõik rahul :D

PS: Tchillipipar ja tomat on kenasti tõusnud. Otse viljast mulda torgatud paprikaseemnetest esimene pistab ka vaikselt nina välja. Juhhhuuuu! :)

Esimene uni päris oma toas

Lõppev päev on olnud hirmkiire, nagu ikka enne mõnd tähtaega. Olen oma kodu ehitades küll mitmel korral endale lubanud, et tähtaegade seadmine on üks tänamatu ja stressitekitav töö ning et ma end selliste asjadega enam ei vaeva, aga päris ilma ei saa ka kuidagi. Markusele tulevad homme sõbrad sünnipäevale ja elutuba oli vaja elamiskõlblikuks saada. See tähendas, et minu madrats, riidekuhi ja veel mitusetu kola oli vaja kuskile ära transportida.

Üsna mitmel järjestikusel päeval tegelesin oma magamistoa põrandaga. Lihvisin ja lihvisin ja lihvisin. Täna võtsin end siis sedavõrd kokku, et lihvisin ta päris lõpuni ära. Vahatada ei jõudnud - see poleks homseks niikuinii ära kuivanud ja nõnda ma siis täiesti paljale põrandale kolisingi.
Või pigem et enne seda kolisin kuuri kaks koormat liiste ja ehituskraami, keldrisse kaks korda rohkemgi. Uskumatu, milline arsenal tööriistu mul kogu selle ehitamise jooksul tekkinud on! Kõik need kellud ja pahtlilabidad ja hõõrutid ja lihvimisklotsid ja -kettad ja kaablid ja tangid ja torud ja...
Osa tööriistadest on kenasti markeeritud mandariinikastides ja ootavad keldriuksele taba. Enne ei tihka sinna väärtuslikumat kraami eest ära viia. Nädala alguses käis vend ja viis minema vana gaasiballooni. See oli algusest peale kogu aeg ees olnud, tilk põlevat veel sees. Aina veeretasin teist edasi-tagasi.

Kui põrand lihvitud ja suur osa kolast minema toimetatud sai, tegelesin mitu tundi tolmu pühkimisega. Ausalt! Arvasin mitmel korral, et ega ma sellest toast teda päriselt välja ei saagi. Näis, nagu tekkinuks seda aina juurde. Pühkisin teda alla isegi laest, rääkimata seintelt, radikatelt ja põrandalt. Iga asi, mida liigutasin, oli tolmu täis. Seda oli isegi aknaklaasil. Vastu õhtut käisin ruumi niiske lapiga ka üle ja läksime Markusega poodi pidukraami tooma.

Ta sai oma vanatädilt täna kingituseks 20€ ja kui ma toidupoes aknapesuvahendi riiuli ees peastarvutusi tegin, tõstis selle oma korvi krõpsupaki kõrvale ja teatas: "Sa tahaksid seda aknapesuvahendit? Ma teen selle sulle välja! Sul on minu sünnipäevaga seoses niigi palju kulutusi!"  Natuke aega olin suisa nõutu, et kas lapselt niisugune kingitus vastu võtta või mitte, aga tegelikult - ta tahtis mind ju rõõmustada, eks? Ja täna hommikul tal selliseid võimalusi veel ei olnud. Nii et lubasin tal selle meelehea minu jaoks teha. Las õpib andmise ja jagamise rõõmu.

Siis kandsime kraami koju, panime porgandid-kartulid keema ja vedasime minu madratsi kahekesi minu uhiuude magamistuppa. "Ma olen su peale isegi kade," ütles Markus toa lävel seistes. "Miks kade?" küsisin. "Sest sul on nii ilus ja suur tuba!" vastas ta ja lisas kiiresti: "No ega minu toal ka viga ei ole!"

Ega olegi. Sinna sai uus seinakate ikka üleni seina pandud ja nii nagu ma plaanisin, vedasin küpset tumepruuni tapeeti ühe kitsama riba jao ka soojamüüri kohale. 

Kummaline, kuidas hele tapeet ruumi ikka suuremaks teeb küll. Mis sellest, et see kirju on. Arvasin esiti, et diagonaalsete laiade triipudega suudan enamvähem sama tulemuseni jõuda. Aga ei - nüüd on poiste tuba jupp maad suurem. Nojah, minu asju on seal nüüd ka endisest pisut vähem :)

Uue tapeedikuuega poistetuba

Veidi enne südaööd olid porgandid-kartulid keenud ja suur osa asju juba magamistuppa kolinud. Panin madratsile (sest voodit mul veel ei ole!) puhtad linad ja tõin elutoast ära oma vanaema vana lambi, mida nii hirmuskangesti oma magamistoa tarvis hoidnud olin. Vedasin pikendusjuhtme, panin telefoni laadima, tõin arvuti sellesamusegi postituse trükkimiseks aseme ligi ja süütasin oma imelises minikaminas küünlad.

Esimene öö päris oma toas! Te mõtelge ainult! 

Jah, kui aus olla, siis ei ole mul mitte kunagi varem päris oma tuba olnudki. Lapsena jagasime ühte ruumi vennaga ja kui omaette kolisin, tuli ruumi jälle jagada. Ja nüüd on mul päris oma tuba! 

Katsun selle öö unenäod meelde jätta. Näen raudselt midagi unes, teisiti ma ei oskagi ;)

Ilusaid unenägusid teilegi, mu hääd sõbrad!

Kuidas üks asi teiseni viib

Remondiga on tõesti nõnda, et see on lõputu. Ühest küljest edeneb see magamistoas, aga teisalt tekivad teiste tubade tuleviku kohta hoopis uued ja põnevamad mõtted.
Eile võtsin nõuks oma magamistoast ühe kapi lapse tuppa tirida. Et saaks sinna tema riideid panna ja magamistoa põranda töötlemiseks võimalikult tühjaks...
No ja siis selgus muidugi, et tapeet poiste toas on kassside poolt toredasti auklikuks kriimustatud ja see tuleks enne kapi paigutamist uus panna.
Olin selle varem valmis ostnud - oli teine jupp aega tagasi Bauhofis soodsate tapeetide kastis. Ostsin 3 rulli kirjut ja ühe hästi sooja tumepruuni - selles kirjus leidus sama tooni olema.
No ja eile siis viiski üks asi teiseni - põrand magamistoas tuli puhtaks kraapida; selleks oli tarvis kapp eest ära saada; kapi uude kohta paigutamiseks oli tarvis vana tapeet uuega asendada. Mässamist kui palju!

Kuna tapeedipaneku ja kapi sissetoomise ajal oli poistetuba pehmelt öeldes nagu kolikamber (voodi oli keset tuba, selle peal sadamiljon tähtsat asja, koolikotid, raamatud tollest voodiotsa-riiulist jne) ja segadus tuli kindlasti enne magamaminekut likvideerida, jäi teine pool tapeedist eile panemata. Hetkel on lapse toas kaks tapeeti - too esimene rohetriibuline ja see teine. Ma ei tea, miks ma neid tumedamaid servasid armastan. Ju selle pärast, et soemüür poolitab toa kuidagi ära ja ilma raamita jääksid tapeedid kuidagi "õhku". 

Praegu pildilt vaatan, et äkki peaks soojamüüri peale ka ikkagi ühe tapeediriba panema? Toda kirjut jäi üksainus rull järgi - sellest jätkub napilt parempoolse seina katmiseks. Ja soojamüüri kohale saaksin kleepida ainult pruuni. Aga võibolla nii sobiks? Pean proovima.

Kapi vedamiseks tegin selle muidugi esmalt tühjaks, siis sättisin selle alla ühe vaiba ja vedasin enda järel - vaiba ühest otsast sai kinni haarata ja.. Teise korruse tõstsime Markusega päris kahekesi peale. Ta on mul tubli! Täiesti mehe eest väljas, kui midagi tõsta või tassida on. Ja aeg-ajalt ikka on ;)

Tapeedivahetus lastetoas on mind viinud aga järgmisele "äkkmõttele". 

Põrand tuleks üle värvida! Tapeedis leiduva tumepunase tooniga! :D 

Ja too kapp on ikkagi inetu. Mitte, et ma seda enne ei oleks teadnud. Esiteks puudub tal üks uks (minu toas oleval 3-ukse-versioonil on täpselt sama mure!), teiseks on ta pleekinud ja kolmandaks on ta pruun. Aga kannatame ära, kuni parema saame. Ja me saame! 

Täna kavatsengi tollesama tapeedituuri lõpuni vedada ja siis oma tuppa edasi minna. Kui täna riiuli lihvitud ja seina saan ja õige pisut põranda kallal ka nokitsetud, võib päevaga rahule jääda.

Aga oi, kui palju mu magamistoas nüüd juba ruumi on! Ma ei mäletanudki, et see tuba nii suur on! Ja remonditavaari on seal ikkagi kujaga.  :D

Tasapisi tuleb mööbel.

Paari nädala eest hakkasin osta.ee-st otsima/jälgima vanade diivanite oksjoneid. Mingit futu-putu-moodsat istumist ma oma Elutuppa ette ei kujutanud ja nii otsustasingi, et hangin endale igal juhul ühe vana komplekti. Kanga saab ju alati ära vahetada ja kui vaja, siis enamgi restaureerida. Üks komplekt jäigi silma - kolmekohaline diivan ja kaks tugitooli. Puidust käepidemetega, jalgadel ja mõnusalt õhulised. Hind kerkis tasapisi ja ootasin õiget hetke. Siis see saabus - tädi küsis minult, kas ma tema vana diivanit ei tahaks endale. Noh, seniks kuni "parema" saan. Muidugi ma tahtsin! Ei mäletanud täpselt, missugune see oli, aga tahtsin ikkagi. Nädalavahetusel käisin vennaga tädi pool ja vaatasin diivani üle. See oli peaaegu et TÄPSELT samasugune, nagu see, mida osta.ee-s jälgisin! Poolteist kilomeetrit minu Kodust eemal, minu vanaonu enda tehtud, tammest käepidemetega. Kangas pisut morni moega ja väsinud, aga muude oluliste kahjustusteta. Esmaspäeva õhtul oli sõber K. nõus diivani bussi aitama ja selle koos minu vennaga mulle Elutuppa tõstma. Ja mis kõige parem - diivani juurde kuuluvad ka kaks tugitooli. Ikka samast ansamblist. Vinged! Kitsad ja vahvad!

Elutoas on kardinad ka ees - hubane ja mõnus on. Küll saab selles ruumis mõnus kududa-heegeldada olema!

Enne diivanite tulekut Elutuppa sai veel üks vanaonu käsitööna valminud mööbliese venna kodust ära toodud. Kuśett lastetuppa. Kitsas, treitud ümmargustel jalgadel. Kuśetile laotasin suvel viiest paarist teksadest õmmeldud katte. Ja põrandale sai hetkel üks Maarja küla noorte kootud vikerkaarevärviline vaibake. See vaip on pisut liiga kitsas ja tuppa väga hästi ei sobi, aga mõnda aega ajab asja ära küll.

Ja "kirjutuslaud", mis on ajutine (lihtsalt nii väike on see). Kirjutuslaud on iseenesest vinge - ehtne klapiga koolilaud. Tool samast komplektist. Ärge küsige, kust selle sain :D

-----
Eile sai kööki töötasapind ostetud. Kui aus olla, siis on see seni köögis kõige suurem väljaminek. Isegi puupliidi uuesti ladumine ei maksnud nii palju. Kusjuures valikust sai välja vaadatud peaeagu et kõige soodsam!
Kui täna/homme pliidiplaadi ja elektriahju elektriga ühendatud saab ja kööki töötasapinna paika, võib sisse kolida. Küllap jõuan vannitoa, esiku lae ja MuRuumiga juba elu jooksul tegeleda.

Kodutunne.

Kui oled nõnda kaua oma Kodus mässanud, aina lihvinud-pahteldanud-koristanud-värvinud-mörtinud-tapeetinud-lakkinud ja sada muud remondiasja korda saatnud, tuleb tasahilju Oma Kodu Tunne peale küll. Eriti kodune saab tunne siis, kui põrandad on nõnda puhtad ja lakitud, et saapaga enam tuppa kuidagi tulla ei või. Ja kui kardinad on akna ees.

Täna lakkisin lastetoa ja esiku viimast korda üle. Ilus on. Üldse on kõik ilus.

Eriti kodune tunne tuleb, kui istud oma just külmkapitatud köögis, väsinud mis hirmus ja sõber J. toob sulle karbiga köögivilju ja kana. Oi, mulle meeldib siin!

Täna kolis minu Koju esimene lill. Õigemini 4. Nüüd on mul seal kogu aeg elu. Ka siis, kui ise eemal olen. Ja kodutunne on seal. Mõnus!

Homme saaks põhimõtteliselt laste- ja elutuppa istumis/magamisalused ära tuua. Ja siis võib sisse kolida. Mis sellest, et köögis puudub kraanikauss ja vannitoas ka pesta ei saa. Lihtsalt nii tahaks kogu aeg seal olla.

Mõnusad kiired päevad.

Lastetoale tegin eile hommikul kiiresti pilditiiru peale. Näitan teile ka:

Külmik redutab endiselt Lastetoas, köök sai eile veelkord laki alla (teine ehk viimane päriskiht).

Eile mina Korteris ei möllanudki. Käisin emaga suisa pealinnas ja soppasime kõvasti. Tõin ära esikuvärvi (veel ühe!), mõned liistud, esikusse porimati, ühe punutud korvi, pintsleid, kuumapuhuri (eelmine lõpetas tegevuse) ja tapeedi elutuppa.
Tapeeti käisime otsimas mitmes poes. Läksin vehepeal ikka tõsiselt närvi - mõned rullid tundusid liiga moodsad, mõned liiga kirjud, mõned liiga plassid. Omavahel sobivaid ei leidunud mu meelest ei ühes ega teises poes. Üks tumepunane jäi silma, aga selle poe jätsime seljataha. Ja tagasi  minna ei viitsinud. Elutoa tapeet sai seega ostetud üsna huupi ja viimasel minutil. On, mis on. Tapeet on kallis.

Samal ajal Korteris sätitas vend koos sõber Tuulega esiku vahelage. Seda kapi oma. Oli närvesööv ja tõsine pingutus, nagu nad õhtul väitsid.

 

Aitäh vennale ja Tuulele!

Täna tuleb Korteris tõsine tööpäev. Lood ja ülevaated hiljem :)

Lastetuba peagi valmis!

Eile hommikul ootas mind Korteri lastetoas võõbatud soojamüür. Päris vinge!

Tõmbasin talle veel teisegi kihi värvi peale ja tegelesin esikus oma kindaseinaga.
Isa appi ei jõudnud, vend lihvis köögis põranda peene paberiga üle, ema tegeles vannitoa- ja WC-ustega.

Esiku seina tõmbasin nakkevahendit ja enne õhtut otsustasin lastetuppa tapeeti panema hakata.

Kuna tapeeti sai ostetud vaevalt kolm rulli (rohkem säärast soodsat poes ei olnud), tuli viimaseid lõppe hoolikalt lappida. Algus siin:

Jah, ma panen tapeedi risti seina!

Järgmine kord pikemalt :)

Valged radikad.

Eile, st. et kuupäeva järgi lausa üleeile seadsime emaga taas sammud Korteri poole. Ema haaras ühes pudelikese vaigutärpentiini ja purgi radikavärviga, minul oli plaan jätkata kindakrohvi tegemisega esikusse.
Üks alustas ühes, teine teises ruumis. Enne värvimist pahteldasin radikate tagant, kus seda vajalikuks pidasime.
Valge katte said radikad lastetoas.

Samuti elutoas. Ja köögis. 

Päev lõppes kükakil ühislaulmisega köögi põrandal - niivõrd nalja tegi tärpentiini uimastav aroom meile mõlemale. Võib julgelt väita, et SELLES Korteris on remonti tehtud!

Jõuluaeg Korteris

Ongi jõulud käes! Näe, Korterisse ma selleks tähtsaks päevaks kolida ei suutnud. Vastik haigus on mind viimastel päevadel suisa voodisse sundinud. Ainus, kes kolib, on minu kole nohu, kes on otsustanud mõnda aega elada minu põsekoobastes.
Aga jõulud Korteris ei ole ka olemata. Nimelt käis päkapikk Ema ja pesi puhtaks lastetoa ahju soojamüüri. Et endisest tumerohelise/pruunikirjust soojamüürist sai roosa, seda ei oleks küll uskunud!

Ja päpikud käisid mul ka!

Lastetoa nurgas seisab minu tulevasse kööki üks ütlemata tore abiline. Pakist võtan välja tolle alles siis, kui tal on luba kööki sisse kolida. Aga aitäh teile, Ema ja R.!

Lumi läks.

Kuna ma selle lumivärvi köögipõranda osas nõnda kõvasti kahtlesin, tõin täna EFE´st uue peitsi ja tõmbasin valge põranda pruuniga üle.

Te võite nüüd ütelda küll, et nõme on. Et valge oli parem, aga mina tahan pruuni. Oleks võinud isegi veel tumedam olla.

Esik ning lastetuba on rohelised - täpselt nii, nagu ma ennustasin :D

Ja siin minu kriuksumiseni lihvitud elutoa põrand:

Täna sai lastetuba esimest korda lakitud. Ja lihvimismasinad kolivad välja!

Tubli tööpäev.

Eile sinist esmaspäeva mahti pidada ei olnudki. Peale tööd tormasin Korterisse ja pahteldasin üle mõned eelmisel nädalal krohvitud pinnad. Nüüd on lisakoguse pahtlit näinud nii köök kui lastetuba. Neis ruumides ootab mind ees taaskord lihvimine, minu lemmiktöö :D Ja veel üks kord värvi peavad saama mõned pinnad ja minu lemmiksein.

Aknalaual on näha lastetoa tapeeti. Säärane halli- ja rohelisetriibuline tuleb.
Lastetoa lae värvisin eile ka veelkord üle, lisakihi valget värvi sai ka soemüüri ümbrus.




















Eriti lahe on see, et köögi ja esiku põrand on nüüd ka peenema paberiga lihvitud. Isa oli päeval käinud ja jälle lihvimisega tegelenud. Vend lubas, et nädala lõpus saan vähemasti köögi põranda ära lakkida. Mis on MegaTore!

Laed valgeks!

Kui köögis krohvitud sai, lõin krohvi ka lastetoa ühte seinas olevasse auku. Ja värvisin seal lae teist korda üle. Jäi juba päris valge.
Markus käis ja hindas toa üle. "Päris äge," ütles ta ja tegi paar pilti. Et pildid eriti toredad tuleksid, lasi ta end esmalt põrandale päris pikali ja seejärel ronis kõrgele redeli otsa.

Lastetoas ongi päris äge tõesti :)

Elutoa lakke tõmbasin teise kihi nakkevahendit. Lisasin nakkevahendile pisut valget lavärvi - nii oli naketatud pinda parem jälgida ja samas on teine kiht ka pisut nagu krundi eest. Tõmbasin paar paani tapeeti ka üle. Lihtsalt selleks, et näha, kuidas tapeet niiskusele reageerib. Rõõmustamiseks põhjust ei ole.

Homme sõidan ära Tartusse koolitusele ja ei näe oma Korterit enne pühapäeva. Päris hirmus! Kangesti kibelen juba tagasi!

Karm töö põrandatega

Ega see liimi ja värvi eemaldamine põrandalt nii mõnus ja ohutu töö olegi. Esiteks aurud, mis sellega kaasnevad - need võivad pea päris tublisti pöörlema panna ja südame sootuks pahaks ajada. Teiseks on enam kui kindel, et mõni pisem värviriba kuumuses lihtsalt süttib. Nii juhtus reede õhtul, kui me emaga esikust lihvimise lihtsustamiseks päris seinaäärset liimi kuumutasime. Üks tobe tükk liimi sai tule otsa ja põrutas hooga sinna, kus põrandalaud lõpes ja liist eemaldatud oli - ehk siis sügavale põranda alla. Oli päris hirmus - tossas tasapisi mitu minutit järjest. Kallasin põranda alla päris suure hulga vett, et tossamine lõpeks. Olin juba sõrgkangiga valmis laudu eemaldama, aga õnneks sai tulel isu otsa edasi areneda. Vedas kõvasti! Ja õppetund missugune! Põrandaliistud tuleb viimase minutini paigale jätta!

Igatahes on põrand juba päris kena saanud - lastetuba on lihvimismasinat vast kõige rohkem näinud ja on tunne, et tuba saab kohe-kohe valmis.

Esik ja köök on samuti lihvimismasinat maitsta saanud. Seal tööd veel jätkub, aga tulemus on ikkagi aimatav. Ja see on lahe.

Esiku väga kurjad kollased liimised seinaääred:

Ütleme nii, et tööd veel jätkub! :D

Edeneb-edeneb!

Täna peale tööpäeva lõppu Korterisse jõudes avanes ilus vaade - esikust alanud põrandalauad jooksid kenasti otse lastetoa akna alla välja ja suurem osa värvist oli neilt eemaldatud. Tänan oma venda, kes veetis minu tulevases elamises mitu toredat tundi ning aitas remondi edenemisele nii jõudsasti kaasa. Homme lihvimine jätkub. Ja appi võetakse nurgalihvija, nagu ma kuulsin.

Köögi lae värvisin täna veelkord üle. Seda on nüüd üks kord krunditud ja kaks korda värvitud. Kasutasin juhust ja tõmbasin kruntvärvi peale ka lastetoa superseinale. Tuba läks kohe avaramaks.

Randmed ja lihased terves kehas valutavad, peopesas on vill. Aga olen rahul. Väga!



Suured sammud edasi.

Kolmapäeval kolisid välja vana pesumasin, pliit ja külmkapp. Konutavad hetkel kolmekesi väljas kuuri ees. Kui neil veab, leiavad juba täna öösel uue kodu. Ja kui ei leia, saavad lähematel päevadel viidud kohta, kus neis sisalduv väärt kraam uue masina loomiseks ära kasutatud saab.

Kolmapäeva mahtus toredaid edasiminekuid veelgi – eelmisel õhtul külla saabunud lihvmasinad oli vaja ju häälde saada. Mul on nii hää meel, et mul on säärane suurepärane vend, kes pealjuks ei pidanud minu tagasihoidliku pesa Lastetoa põrandaga katset teha!

Peab ütlema, et esiti lõi lihvmasin elektrikapis korgid välja. Need tuli uued tuua. Kuigi mina samal ajal ei kasutanud ühtegi elektrilist masinat! Ja kui korgid said vahetatud, saigi tööga alustada.

Esimese lindi umbe lihvimine võttis aega umbes 7 minutit. Selle ajaga põrand erilisi lihvituse-märke ei näidanud. Ja pabereid palju ei olnud. Vend tegi kõne tuttavale-paarile ja põrutas ära pealinna paremate paberite järele. Või siis „jämedamate“ järele.

Mina sain vahepeal lastetoa põranda viimase ruutmeetri vanast värvist lagedaks.

Õhtul nägi hommikuga võrreldes märksa parem välja nii minu köök kui lastetoa põrand. Ja et värvirull puhastada, sai pool tiiru valget värvi lakke ka lastetuba. 12 tundi värviaurulises ja lihvimismürinas saigi veedetud. Homme jälle päev :)

Tegus laupäev.

Kuigi esimene osa laupäevast kulus paljude tegevuste peale imekiiresti ära, jäi Korterile ka aega.
Kui köögi seinad pestud said, ronisin mina elutoa lae alla ja asusin laes olevaid pragusin kraapima. Ja pahteldama, kuidas teisiti :D

Samal ajal lastetoas:

Laupäeva hilisõhtuks oli elutoa lagi pahteldatud ja lastetoa põrandalt kole mistra lahkunud. On aeg lihvimismasinast/lihvijast unistama hakata.
PS: Unistustel on kombeks täituda - lihvmasin peaks saabuma paari päeva pärast ja lihvija on venna näol ka olemas. Oi, ma olen rõõmus!