Kangekaelsus.

Elutoa lagi on muutnud mind kangekaelseks, võib isegi öelda, et need kõrgel asetsevad ruutmeetrid on  kaelamurdvad. Eile sai lage poolteist korda värvitud (esmalt see osa, mis jäi mõne päeva eest värvinappusest katmata) ja enne südaööd jõudsin lakke kanda teisegi kihi paksu värvi. Laes on nüüd siis üks kiht naket, teine kiht naket koos värviga (krunt) ning kaks kihti paksu Sadolini INNETAKi värvi. On juba päris valge. Eks pahteldamist igatsevad kohad on ka kõik kenasti välja tulnud, aga nii ongi äge. Perfektselt peegelsiledat lage sellest teha ei kavatsegi. Hea vabandus, onju!

Enne remonditööpäeva lõppu pesin esiku seinu ja tõmbasin neile kerge kihi valget värvi ka peale. Et puhastada värvirulli või nii. Puhastamine läks muidugi pisut üle piiri - ikka juhtus nii, et avasin ühe uue purgi värvi ja kallasin värvialusele. Pidama sain südaööks, kui käed ja selg juba nõnda kanged olid, et oi-oi-oi kohe. Liiatigi tegi viimatine värv haisu, mis pani ka pea ringi käima. Ema tuli ja korjas mu korterist peale ning viis magama ära. Muidu oleksin võibolla pooluimasena veel rassinud.

Täna hommikul kutsusin sõber K. Korterisse selle uuenenud ilmet vaatama. Sõber K. ilme oli rahulolev.

Õhtul katsun kogu esiku valge värviga üle katta, ehk siis põhivärviks ette valmistada. Järgmisel nädalal peaks esiku lae korda saama. Ja kui põrandaga ühele poole saab ning liistud ära panna, võib selle ruumi rahule jätta. Täna on jäänud ainult seinad, põrand ja lagi! Palju jaksu mulle!