Väike Külaline. Ehk et 2-aastasest remontimisel suurt abi ei ole.

Viimase nädala jooksul olen Korterisse harva jõudnud. Ja kui, siis ainult korraks. Oma valdusi üle vaatama. On olnud hullumeelselt kiire aeg. Töö võtab oma, teater oma osa. Ja lapsed - need vajavad ka minu aega ja tähelepanu.

13.detsembril pidasin ühele tähelepanu vajavale põnnile lastehoidu. Oma kodus. Selles samas tolmuses ja poolikus kodus! Olin unustanud, kui vahvad on kahe-aastased. Nende jutt ja kujutlusvõime! Rumala peaga arvasin algul, et saan lapsehoidjana ka üht-teist koristada. Esiti Jaanike koksis haamriga. Talle meeldis see väga. Aga kartsin, et haamer maandub muuseas ka minu vastlakitud põrandal ja nõnda veetsime sõber Jaaniga poolteist tundi mõnusasti joonistades. Jaan ütles, mida ta näha tahtis ja mina muudkui joonistasin. "Niiiiiiiiii almas kiisu," ütles Jaan, kükitas pildi kohale ja haaras kiisu kahe pisikese pihu vahele. Hiljem jooksutasime pildihiirt ja kassi ühest toa nurgast teise. "Nii almas" kõlas korduvalt.

Lahe oli sinuga, Jaanike! Tule varsti jälle!