Põhimõtteliselt saame vannis käia juba praegu. Ja esimene pea- ja jalapesu ongi seal tehtud ka.
Eelmise nädala kolmapäeval võtsin end kokku ja saagisin vannitoa seina torude jaoks kanalid. Jälle! Olen kanalite saagimises kõva käsi juba. Teemanttera vajus hiljuti krohvitud-pahteldatud-värvitud seina sisse kui võisse. Jah, seekord sai kilplase kombel töötatud. Aga kui oleksin pidanud ootama torutöötajat, oleksin ilmselt tänagi veel täiesti viimistlemata vannitoas ja leian, et pigem töötada kilplase kombel kui üldse mitte.
18.märtsil käisin kohalikus väikeses ehituspoes, tõin sealt ära kaks torukanda ja täpselt 2 meetrit voolikut, mis kohapeal kaheks jupiks (800 ja 1200 mm) sai lõigatud. Kohe poes sai need ka turvaliseks "krutitud". Kannad said spetsiaalse lindiga tihendatud ja minu laste isa isiklikult kinnitas vannisegisti seina külge ära. Küll see oli alles päev! On ikka eriline tunne küll, kui enam kui pooleaastase ootamise järel vannitoas jälle vett lasta sai. Ämbrisse esialgu, aga asi seegi :)
Hoidsin torutööde tegemisel silmad-kõrvad lahti ja Annelil võib eelmist postitust kommenteerides õiguski olla - ei paista ka see töö midagi ülemäära keerulist. Tahtmist on vaja. Ja mõningaid teadmisi. Mul on mõlemad. Esimene on remondi algusest peale (väikeste tõusude-mõõnadega) olnud, teisi hangin järgemööda...
Paar päeva lasin torudel olla, siis plommisin segisti ümbruse tugevatoimelise krohviseguga, mida mul pisut järel oli. Ja krohvisin.
Laupäeval, 23.märtsil oli Julikaga linna pääle asja ja põikasime Espakist läbi. Julika teeb oma kodu vannitoas samuti remonti ja meil on nüüd veel üks jututeema, mida suure põnevusega arutada. Vaadata ulmeutoopilisi puutetundlikke duśisegisteid, eriliselt moodsaid kraanikausse ja rääkida "oma nägemusest". Tõin poest ära- ja pealevooluvoolikud pesumasinale (mul on pesumasin! Päriselt!) ja olin rahul just nii lihtsa segistiga, nagu ta mul seina sai. Mul on ka puutetundlik - ilma puudutamata vesi juba naljalt voolama ei hakka :D
Seina sisse tekitatud "haavadele" kantud krohv oli laupäevaks kuivanud ja aeg vannil oma kohale kolida. See oli jälle suur päev. Sai jalad kandvaks krutitud ja vann õiges suunas looditud, äravoolutoru ühendatud ja vann igaks petteks ka seina külge kinnitatud. Jah, see oli suur päev! Õhtul sai teoks minu esimene peaaegu et päris peapesu - vannitoas!
---
Plaadimosaiigi ja vanni vahele jäi umbes 4 cm laiune vahe. Sinna olin kohe alguses planeerinud kitsa punase plaadiriba. Eile peale tööpäeva lõppu segasin taas kokku plaadisegu ja panin selle punase porte lõpuks ära. Jälle sammuke edasi. Täna tõin Efe´st vannituppa sobiva katteliistu ja kui vuugitud saan, tuleb liistuke ka ära panna. No siis ei takista mind vannis mõnulemast enam miski!
Sedasama kitsast porteplaati kasutasin keskmise mosaiigilille oranzides osades ka. Nii et triibuke sobib pildi ja vanni vahele kui valatult. Põnevuse lisamiseks jätkasin sama portega ka vanni segistipoolses otsas. Ilus on. Vuukimata veel, aga ilus!
Täna tegin algust vannitoa lae paigaldamisega.
Minu "magamistoas" on jõuludest alates ootel hunnik lauamaterjali, millele nüüd tikksae (olen ma maininud, et see on üks imeline tööriist!?) sisse lõin ja neid mõõtu saagisin. Lipp lipi haaval tõstsin laudu laetaladele. Lihtsalt selleks, et muljet saada ja mahtu arvestada. Nüüd tuleb lauad alla tagasi tõsta, otstest jupikaupa kinnitada, lihvida-peitsida ja tagasi panna. Nii et edeneb! Ja vannituba muutub aina väiksemaks. Liiatigi, kuna sinna kolis sisse pesumasin. Tõepoolest - elu siin väikeses ruumis on edasi läinud :)
Homme on mul vaba päev. Ja selle pühendangi justnimelt vannitoale. Kui veab, saan lae tehtud. Võibolla ka vanniesise paneeli. Ja veel nipet-näpet.
Remont on lahe! Endiselt.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar