Mosaiiktapeet

Ostsin kord ühe rulli lillelist pakkepaberit.
Natuke vintage-hõnguline, helebeez ja pisut käsitööpaberit meenutav mõnede sätendavate täpikestega taust, kibuvitsa- ja sirelikobarad, mõned teised lilled ja pisikesed liblikad läbisegi peal. Täiesti tavaline tore paber: 1m lai, 20m rullis. Sain tolle rulli 5€ga kätte ja kasutasin materjali vahel kingituste pakkimiseks ja karbikeste katmiseks. Oma pool aastat vaatasin paberit aga kahtlustava "tapeediks võiksid sina saada"- pilguga.

Olen haiguslehel. Palavik on tänu antibiootikumidele taandunud, aga päris terve veel ei ole. Remondiisu on suur, nagu ikka tõbistel päevadel.
Eile võtsin nõuks katsetada tolle kingipakipaberi liimimist seina. Aimasin, et tavalise tapeedipaneku kombel paberi niisutamisest tapeediliimiga sellel korral juttu teha ei saa, rullisin siis liimi seinale ja asusin esimest laia paani paigaldama. Raske oli! Paber venis, selle servad kärisesid ja esimese paani tõmbasin maha. Kortsud jäid sisse, mullid ei läinud välja jne... Proovisin uuesti. Sama lugu ja sama lõpp.
Aga alla anda nagu ka ei tahtnud! Paber iseenesest ju meeldis mulle.
Ja korraga lahvatas idee - rebiks õige paberist tükid ja paneks tükkhaaval seina - täpselt nii, nagu noid paberkausse või muid vorme tehakse?

Algul nappis julgust ja alustasin päris alumisest servast. Noh, et vajadusel saab selle töö maha kraapida ja linna "päris tapeedi"järele minna. Kasutasin ära mõlemad katseks seina ja siis seinast maha tõmmatud paanid, et materjalil mitte raisku minna lasta. Markus imestas väga, et niisugust ribatehnikat kasutan ja käis mitu korda küsimas, kas päris tapeet selle praeguse peale ikka tuleb või nii jääbki. Muidugi - paber ei olnud ju ära kuivanud ja kõik tundus üsna laiguline. Seda enam, et üksikud mullid kergitasid end tapeedi all nagu pärm ja silumine sinna palju ei aidanud.

Muudkui rebisin siis suuremaid ja väiksemaid tükke julgelt edasi ja liimisin neid suure usinusega seina. Sinine tapeedilabidas aitas kõvasti ja töö edenes oodatust kiiremini (kokku kulus tööle u. 3,5 h, mille ajal tegin endale 2 kruusi kohvi, sõin natuke õhtust ja puhkasin käsi). 

Iseenesest ei ole tapeedi tükkidena seina panemine muidugi minu idee - korrapäraselt välja lõigatud ja kangesti lapitekki meenutavaid tapeedikujundusi olen kusagil internetis kohanud. Minu tehnika on ju samuti tuntud, aga päris toa seinal ei ole ma seda varem kasutatuna näinud. 

Ülemise rea jaoks tarvitasin paberi servaribasid - nii sai kena sirge serva ja ühtlase ka - ükski õis ülemisel real ei katkenud. Uskuge, et olin rahul. Juba õhtul olin rahul, mis sellest, et mõnes kohas itsitasid mõnusad mullid ja mängisid omavahel: "Tõmban hommikuks sirgu, ei tõmba hommikuks sirgu!" mängu ja mina vangutasin seda kõrvalt vaadates pead. "Lõikan teid homme kipsinoaga seina küljest välja ja asendan uutega!" kurjustasin nendesamade mullitajatega ja läksin rahuliku südamega magama. Muidugi - paberit jäi paar meetrikest järgi. Täpselt vigadeparanduse jagu!

Täna, sõbrapäeva hommikuks olid kõik õhtused mängijad end nii ära väsitanud, et puhkasid sügavaimas unes, tihedasti vastu kipsplaati. Ja minu magamistoa mosaiiktapeet sai ilus. Või siis et - minule meelepärane. 

Tõin poest koju punase radikavärvi, aga vaatan praegu, et toosama roheline passib tapeediga imehästi. Kui peseks radikad õige puhtaks ja olekski kõik? 

Aga niisugust tapeedipanekut soovitan soojalt. Mina ei valinud rebides midagi - vahel sattusid kõrvuti kaks sirelioksa, vahel katkes mõne lille leht ootamatus kohas. Aga kuna selliseid anomaaliaid on niisugusel seinal tohutult, ei jää nad silma häirima. 

Kas lipi-lapitamine seinalt siis üldse näha ei ole? On muidugi, kui vaatama asuda. Ja las tema olla :D

Aga toredat sõbrapäeva teile ka! :)