Savivärv ja moodne makulatuur

Olen jälle natuke haige. Ja jälle ravin end vaikselt remontimisega. Kurguvalu ja palavik ei sega ju sugugi makulatuuri paigaldamist või värvimist, mis?
Minu kodu kõikide tapeetide all olid makulatuuriks vanad ajalehed. Neid on ikka kasutatud ja olen varemalt isegi sedasama teinud. Minul ajalehti ei käi ja see põlev, mis postkasti satub, läheb tulehakatuseks. Õnneks on ehituspoodides müügil spetsiaalset paberit, mida karedatele krohviseintele liimida annab ja mis makulatuuriks värvi või tapeedi alla mõeldud ongi.
Ja mu magamistoa kappide taha jääv sein saigi 5.veebruari päeval sellisega kaetud.
Markus võttis kleepimise pildile ja teatas: "Emme, su tuba läheb aina valgemaks!" Ja tal oli õigus.

Materjal on pisut üle meetri lai ja seda saab ka meetri kaupa osta. Minu seinale kulus toda 10 meetrit ja koos liimiga läks lugu maksma 16€. Nüüd pean mõtlema, kas kleebin selle peale tapeeti kah (ühte seina tapeet igatahes tuleb!) või värvin üle. Mugav on too moodne makulatuur paigaldada küll. Ja kui vähe sellele aega kulub! Ajalehtedega jändamine oleks palju kauem aega võtnud! Ja ajalehest paksem on ta ka - peidab konarused palju tõhusamalt. Olen rahul.

---

Järgmisel õhtul segasin vanasse värvitünni valge savivärvipulbri ja vee. Ootasin pisut ja pintseldasin segu oma magamistoa kahte kindakrohvitud seina. Ma lausa fännan savivärvi! See armastus sai alguse Kaisa kodust, kus ma ülemöödunud aasta kevadel remondiabilisena tööl käisin. Kartsin algul, et savivärv on hirmkallis ja et seda saavad endale lubada ainult kõige jõukamad, aga ei! Pole ta tavalisest värvist kallim sugugi, pigem isegi soodsam. Ja kui mõnus ta on! Valisin  päris valge tooni. Olin segu peale kandes küll pisut kahtlev, et ta päris valgeks ei kuivagi, aga kuivas küll. Üsna valgeks kuivas.

Ühe korra peaksin veel värvima. Kuna krohvipind imas päris palju värvi enda sisse ja krohvimine ise töö käigus aina enam ruutmeetreid enda alla võttis, võib juhtuda, et alles jäänud savipulbrist jääb nüüd väheks. Pean pöidlaid ja pintseldan need kaks seina lähipäevil üle. Siis näeb, kas toon kilokese juurde või jätkub õige napilt.

7. veebruari öö oli raske. Ihutemperatuur kerkis tunni ajaga pea 39 kraadini, mul oli kohutavalt külm ja värisesin tekikuhja all hirmsasti. Peale paari tabletti uinusin ja ärkasin pikkade ja tihedate higinirede voolamise peale. Nii äkki läks tervis halvemaks. Hommikul käisin toas kummitusena ringi, süüa ei jaksanud, ainult juua võisin. Magasin, magasin ja magasin...
Õhtul olin kultuurikeskuses laval. Etendus oli ju välja kuulutatud.
Täna olen peaaegu terve. Kurk veel valutab pisut, aga sellega saab hakkama. Hakin kartulisalatimaterjali ja ootame poistega külalisi - Jürgenil oli sünnipäev ja seda tuleb tähistada! :)