Kildude servad said teravad ja paaril korral lõikasin nendega ka kätte. Vasaku käe pöidlasse kohe sügavale. Verd väga ei tulnud õnneks.
Et kogu tööd ei olegi mõtet kildhaaval enne paika panna kui kildude servi lihvida ka saab, siis sain venna abiga omale väikese elektrikäia. Oli üks säärane isal kuuri all seisnud. Milline õnn, ma ütleks! :)
Elektrikäiaga tükikeste servad üle, liimitörts killu alla ja paika!
Otse loomulikult sai laps ka sekundiks käia proovida. Kõik mootoriga tööriistad on tema lemmikud.
Mitme õhtu nokitsemised saan tänase päevaga kokku võtta järgmiselt:
Nii nagu ma kahtlustasin, on plaatmosaiigi valmistamine mulle vägagi meeltmööda tegevus. Pean end õhtul magama lausa sundima - nii suur kihk on tagatoas nokitseda. Lohutan end teadmisega, et suur töö on veel ees ja et ei või ennast sellest tegemisest mitte kuidagi ära tüdineda lasta. Peas aga tiirlevad ideed üha uute ja uhkemate killupildikestega... usutavasti näen neid ka unes :D
väga ilus :)
VastaKustutaSellest tuleb üks ilus asi!
VastaKustutaTeil mõlemil on õigus! :)
VastaKustuta