Reedel-laupäeval sai torukanalit veel uuristatud. Vend tuli ka appi, kuna ta ei tahtnud ette kujutada, mismoodi ma kogu selle torukanali ikka ise seina sisse saan. Vennast oli palju abi - mulle jäi üsna vähe tolmutada.
Laupäeval tuli tipptopptorumees Riho ja mässasime mu pesuruumis terve päeva.
Boileri võtsime alla ja puhastasime selle sinna aja jooksul kogunenud saastast. Riho ütles, et see atribuut peab veel palju aastaid vastu ja uut osta ei ole vaja. Aga roostet (või katlakivi) oli selles omajagu.
Nüüd on boiler seinas tagasi. Kõrgemal kui varem ja ka dermostaadile peaks nüüd paremini ligi pääsema. Torud on seinas, mitmed uued kraanijupid paigaldatud ja mul hea meel.
Vana vann on veel sees, vett sellesse lasta aga ei saa. Äravoolu ei ole :D
Aga vanni teise seina panemine oli hea idee. Vannituba ei ole ühtpidi väga palju suurem kui teistpidi. Vist mingi 40 cm. Sellest piisab aga täiesti, et visuaalselt ruumi kandilisemaks muuta.
Kui vanni välja saab, tuleb mul hakata põrandat lammutama ja see saab mõnus töö olema.
Riho rääkis torutöödest niisuguse kergusega, nagu see ei olekski eriti midagi. Minul käisid silmamunad peas ringi, katsusin salvestada ja seivida, aga ikkagi ei saanud mõhkugi aru. Mis pagana tööd mind selles väikeses ruumis veel ees ootavad, ei teagi kohe hoobilt öelda. Lõhkumist, tolmutamist, krohvimist ja kõiksugust sellist tööd ootab mind aga raudselt ees. Kohutav, ma ütlen! :)
Vanni tahaks... Oma vanni... Ja oma vannituba...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar