Sain isa käest laenuks tikksae. Esiku laest oli mul materjali alles, mõõtsin parajad jupid ja lõin siis lauajuppidele sae sisse. Äge on see tikksaagimine. Kui aus olla, tegin seda esimest korda elus. Miks ma varem käsisaega töötanud olen, ei teagi. Armusin sellesse tikk-tööriista nii ära, et kaalun, kas peaksin endale ka sellise soetama. Kes teab, millal jälle saagida on vaja, eks?!
Need kaarekesed on torude tarvis. Neid oli lahe saagida.
Seejärel tuli seina sisse kivipuuriga auk ette puurida, selle sisse tüübel taguda ja kanduriga kruvi sisse keerata. Puurimine läks esiti libedalt.
... aga kuidas sina puurid, kui puuri ei ole? Ega midagi - tuli minna uut puuri ostma. Seekord oluliselt informeeritumana.
Uus puur sai pikem. Vilises mu käes, mis kole, aga tasapisi hakkasid minu wc tagaseina siiski tekkima riiulid.
Nüüd ma lihtsalt imestan, et miks ma seda tööd varem ette võtnud ei ole!? Ei olnud ju mitte midagi keerulist!
PS: Peale kolmandat riiulit oli minu parema käe peopesas KAKS rakku! Sest et mul puudus akudrell. Kõik kruvid lasin kondijõul tüüblisse.
See tähendab aga, et lisaks tikksaele peaksin endale hankima ka akudrelli. Raudselt!
Vahepeal tormasin näiteringi. Tagasi tulles jätkasin puurimist-saagimist ja enamvähemtäpselt öörahu-ajaks olin riiulid seina saanud. Paar auku on veel vaja puurida, aga kortermajas see öösel kõne alla ei tule. Kuidas ruum hommikuvalguses ja sisustatuna välja näeb, näitan lähipäevil.
Väga vahva tegemine. Hoian silma peal:)
VastaKustuta