Haamer on ohtlik relv!

Jah, nii ta tõesti on. Toksin oma järjekordset positust peamiselt parema käega. Vasaku nimetissõrme esimene nukk sai täna minu omaenda paremalt käelt kolm korda haamriga kõva vopsu, on nüüd paistes, sinine ja valus mis hirmus.
Miks ma siis nii tegin? Iseenda vasemale käele sellise trauma tekitasin?
Ega ma tahtnud. Aga see va vannitoa põrandast välja upitav torujupp oli vaja ju eemaldada! Kuidas sa muidu uue toru paigaldad ja remondiga edasi lähed, mis?

Töö ise ei olnud lihtsate killast. Betoon oli tugev ja kuidas ma ka ei proovinud, ei tahtnud see järgi anda. Puurisin siis kivipuuriga mitusetu auku põrandasse ja selle torujupi liitekohta kah (sest see oli ka betooniga "tihendatud") ja tagusin siis edasi. Kätte sain!
Ai, kui roostes see seest oli!!!

Siis aga vaatasin, et torul on ca 30 cm kaugusel järgmine "põlv" ja üritasin seda va betooni veelgi koksida.

Koksimine õnnestus. Koos nende kordadega, kui silmadest sädemeid pildus ja väsinud haamer mu käel maandus.

Igatahes sain natuke maad jälle edasi. Rohkem ei tihanud taguda. Ega see käsi poleks rohkem vopse üle elanud ka. Tegelesin selle asemel pahteldatud seinte teistkordse pahteldamisega ja tõmbasin niiskustõkke kahte krohvitud seina. Nüüd veel üks lihv, siis vaatab, mis selle toruga saab. Põrandasegu tassisin juba koju ja tahaks selle ka ära valada, saaks ometi kord värvima ja plaatima asuda.

Nädalavahetusel on 3 etendust. Mis tähendab seda, et sel nädalavahetusel remondist suurt asja ei saa. Ja see on kurb, kuna aeg aina läheb ja päris jõululaupäeval ka ei tahaks hästi tolmutada...

Eks näis.