Kriips peal krohvimisel vannitoas

Jah, nii ta tõesti on. Vannituba on oma senised seinad kõik kenasti krohvi alla saanud ja enamgi. Aga kõigest ikka järgemööda.
Esimese segu kindakrohvi tegemiseks mörtisin 25.novembri õhtul:

Tasapisi plötsides sai seina 3x25 kg krohvisegu.

Ega ma päris üksi seda tööd ei teinud kah - mul oli abiks võtta üks pooleteisemeetrine abiline. Täiesti aus, oma ja töökas:

Selle kogusega sain krohvitud peaaegu et ühe seina. Pisut jäi puudu. Tellisin 5 kotti juurde ja kui need neljapäeva õhtul kohale jõudsid, jätkasin tööd. Alustasin pisut enne kella 22-te ja uskusin, et ega üle kolme tunni ei kulu vast. Aga äsjane segu oli visam seina jääma kui esimene ports. Tuli suurte lätakatena aina maha ja maha ja... ja ma pidin aina uuesti segama-mätsima. Segasin mördi sisse nakkedispersiooni, lootes et aitab. Lõpuks natuke aitaski.
Kui kell sai 02:35, koputas naabrimutt uksele. Oli hommikumantlis, käes väike äratuskell ja näitas näpuga sellele. Nojah, kell oli tõesti üksjagu palju. Ja ilmselt need krohvimütsatused tema magamistoa ühe seina taga võisid võikad tunduda küll. Minu laps magas muidugi teises toas (samas korteris!) õndat und. Vaatamata vispeldamistele ja mütsatustele. Küllap on küsimus rahvuses või vanuses - mida vanem daam, seda kergem uni. Või midagi seesugust.
Igatahes olin ma nüüd hädas küll, sest pool ämbrit kallist krohvi tahtis veel seina viskamist ja silumist. Viskasin siis sosinal. Kell 03.40 lõpetasin, pesin käed ja näo puhtaks ja läksin ka ära magama. Päris valmis ei saanudki. Viimase osaga lõpetasin laupäeva õhtul.

Kokku kulus kahele väiksemamõõdulisele seinale 7 25-kilost kotti krohvisegu ja umbes 13 isiklikku töötundi. Pea kõik enda (ja naabrimuti!) une arvelt.
Nüüd mõistan palju paremini ka neid kilosid, mida vana krohvi näol korterist aegade jooksul välja olen viinud. Ütleme nii, et Nif-Nifi majaga tegu ei ole.
Täna läksin juba nii julgeks, et mikserdasin hea ämbri pahtlisegu ja lähenesin varem aluskrohvi saanud seintele patlilabidaga. Viimane oleks võinud poole laiem olla, oleks kergem olnud. Aga esimese kihi sain tunni ajaga seina.

Nüüd ootab mind ees lihvimine. Siis pahteldamine jälle lihtvimine ja kui veab, võib seejärel juba põranda peale mõtlema hakata.

"Tasaseks valada, mastiksiga katta, seinad värvida, plaatida-vuukida, vann sisse ja ühendada, kapp ehitada...." loendan ma mõttes eesseisvaid töid-tegemisi.

Aga valgem on see üdini hall ruum juba üksjagu! Ja avaram. Kõigele oma umbes neljale ruutmeetrile vaatamata!  :)