Ega see liimi ja värvi eemaldamine põrandalt nii mõnus ja ohutu töö olegi. Esiteks aurud, mis sellega kaasnevad - need võivad pea päris tublisti pöörlema panna ja südame sootuks pahaks ajada. Teiseks on enam kui kindel, et mõni pisem värviriba kuumuses lihtsalt süttib. Nii juhtus reede õhtul, kui me emaga esikust lihvimise lihtsustamiseks päris seinaäärset liimi kuumutasime. Üks tobe tükk liimi sai tule otsa ja põrutas hooga sinna, kus põrandalaud lõpes ja liist eemaldatud oli - ehk siis sügavale põranda alla. Oli päris hirmus - tossas tasapisi mitu minutit järjest. Kallasin põranda alla päris suure hulga vett, et tossamine lõpeks. Olin juba sõrgkangiga valmis laudu eemaldama, aga õnneks sai tulel isu otsa edasi areneda. Vedas kõvasti! Ja õppetund missugune! Põrandaliistud tuleb viimase minutini paigale jätta!
Igatahes on põrand juba päris kena saanud - lastetuba on lihvimismasinat vast kõige rohkem näinud ja on tunne, et tuba saab kohe-kohe valmis.
Esik ja köök on samuti lihvimismasinat maitsta saanud. Seal tööd veel jätkub, aga tulemus on ikkagi aimatav. Ja see on lahe.
Esiku väga kurjad kollased liimised seinaääred:
Ütleme nii, et tööd veel jätkub! :D
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar