Ühel ilusal päeval hulk aega tagasi hakkasin unistama päris oma kangastelgedest. Sellistest, milledega kaltsuvaipa kududa saaks. Enne seda või selle vahepeal unistasin muidugi ka ruumist, kuhu need kobakad üles panna saaks. Ja unistasin sellest, kuidas mul on õhtuti aega muusika saatel riideribasid vaipadeks toksida...
Võibolla et poetasin oma unistusi mõnele hääle tuttavale. No kindlasti poetasin. Jutu sees. Nii muuseas.
Ja sain omale nõnda Kodu.
Eile kolisid minu Koju kangasteljed. Päriselt!
Seisavad teised nüüd mu Elutoa nurgas ja ootavad kannatlikult MuRuumi valmimist.
Nüüd soovin vannituppa torusid ja natuke vaba aega. Ja siis MuRuumi. Ehitus peab edasi liikuma - teljed tahavad ju püsti saada! :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar