Uus hingamine elutoas. Närvipõletikuvapustus.

Viimase nädala jooksul olen kokku puutunud ohtra alküüdemaililõhnaga. Pintseldanud järjepanu riiulit, voodipesukappi ja üht klaasidega kappi ja alustanud siis uue ringiga.
Pealetükkiv lilla tapeet elutoas (peaks vaatama, mitu kuud ta seal seinas üldse oligi) on ajalugu ja selle asemel on hele. Nii rahustav. Ja nii armas!
Eile oli mul vaba päev ja aeg oma värvipotid kokku korjata ning elutoa diivanil laiutav hunnik kappidesse tagasi laduda. Terve päeva tegin tööd. Nüüd on võimalik elutoas jälle normaalselt istuda.

Akna kõrvale tahtsin üht lühikest lilleriiulit. Sest et mul lilli mitte kuskile panna ei ole. Ja aknalauda ennast ei soovinud vohava rohelusega üle koormata. Saagisin siis mõne päeva eest vanast riiulist sobiva jupi, värvisin selle ka 2,5 korda üle ja eile sai ta seina.
Riiuli kandurite tarvis piisanuks neljast tüübliaugust seinas. Mina suutsin aga asjad korraldada nõnda, et seina sai vähemasti 12 erineva suurusega auku. Mis minu sees tol hetkel toimus, ei taha keegi teada ja pean paremaks vaikida kah.

Riiuli paigaldamise käigus, täpsemalt küll selle tüübliaukude puurimisel, käis minu alaselja vasakust ehk edelanurgast läbi korralik raksatus ja hetkeks mõtlesin, et jäängi niimoodi kööka - raske puurmasin käes, üks jalg tugitooli käetoel ja teine diivani nurgas. Kuidagimoodi õnnestus end ikkagi seina küljest lahti saada. Pisarad olid silmis, ausõna. Sellist vapustust, ehk nii tugevat ja äkki alanud närvipõletikku ei ole ma oma elus veel kohanud! Olin täiesti sant! Nii hädine ja õnnetu, et kole vaadata. Mõtlengi, et kas maksab üldse pensionini punnitada, kui tervis juba nõnda noorelt nii tuksis on ja ennast pisarateta sirgu ei saa.

Määrisin end hobusekreemiga (!!!) ja sättisin valusale kohale kaks suurt pipraplaastrit. Aga valus oli ikka. On tänagi. Koledamal kombel.

Elu tahab aga elamist. Nii nagu ka piparkoogitainas küpsetamist. Eile hilisõhtul tegin selle talve esimesed piparkoogid igatahes ka ära. Ja kaunistasin.

Ega´s midagi - head uut maailma nendele, kes selle lõppu kartsid ja.... häid pühi!