Kodutunne.

Kui oled nõnda kaua oma Kodus mässanud, aina lihvinud-pahteldanud-koristanud-värvinud-mörtinud-tapeetinud-lakkinud ja sada muud remondiasja korda saatnud, tuleb tasahilju Oma Kodu Tunne peale küll. Eriti kodune saab tunne siis, kui põrandad on nõnda puhtad ja lakitud, et saapaga enam tuppa kuidagi tulla ei või. Ja kui kardinad on akna ees.

Täna lakkisin lastetoa ja esiku viimast korda üle. Ilus on. Üldse on kõik ilus.

Eriti kodune tunne tuleb, kui istud oma just külmkapitatud köögis, väsinud mis hirmus ja sõber J. toob sulle karbiga köögivilju ja kana. Oi, mulle meeldib siin!

Täna kolis minu Koju esimene lill. Õigemini 4. Nüüd on mul seal kogu aeg elu. Ka siis, kui ise eemal olen. Ja kodutunne on seal. Mõnus!

Homme saaks põhimõtteliselt laste- ja elutuppa istumis/magamisalused ära tuua. Ja siis võib sisse kolida. Mis sellest, et köögis puudub kraanikauss ja vannitoas ka pesta ei saa. Lihtsalt nii tahaks kogu aeg seal olla.