Aga ema oli mul tubli. Ja vend ka. Ema avas uue pudeli tärpentiini ning tõmbas radikatele teise kihi värvi pääle (ta ei värvi tärpentiiniga! Lihtsalt vedeldab pisut paksu radikavärvi!). Jäid teised juba päris säravad.
Mina lihvisin lastetoa soojamüüri pahteldatud pragusid ja pintseldasin neile siis naket peale. Seejärel võtsin ja kraapisin elutoa põrandaliiste. Neid ma lahti kangutama ei hakanud - elutuba saab vaid kerge sanitaarremondi (kui lihvitud põrand välja arvata).
Venda jooksutasin pealinnas kolme poe vahet. Käis teine Värvikeskuses, Bauhofis ja Bauhausis, et tuua mulle sobivad värvid ja ühe kangesti tarviliku pahtlikoti. 120 raha eest on mul nüüd Korteris nii seina- kui uksevärvi, lasuurvärvi krunti ja üks suur kott pahtlit.
Radikad on igatahes nüüd värvitud ja põrandaliistud värvimiseks ette valmistatud. Ei olnud suured tööd, a näe pool päeva kulus siiski ära.
Meie vennaga läksime isale ja vanaemale külla, olime sellest piirkonnast kaduva voolu tunnistajateks ja otsustasime, et Korterisse täna tagasi enam minema ei hakkagi. Usin ema oli kuulu järgi radikatelt üle lastetoa soojamüüri juurde kolinud ja seal ei saavatki hetkel üldse hingata. Laulda saavat igatahes küll!
Vend lubas homme isa ka ühes võtta ja mulle jälle Korterisse appi tulla. Eks ma vajan pisut abi tõesti!
Suurema remontimise asemel alutsasin õhtul hoopistükis peenikeste randmesoojendajate kudumist. Kohe, kui kõht korralikult jõulurooga täis oli söödud. Eks homme jõuab ka remotida!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar