Sildid

Teisipäev, 8. jaanuar 2013

Remontiline uus aasta :)

2013. aasta on mul väga eriliselt hakanud. Ma tantsin jälle ja õhus on tunda remontikat.
Eriline oli juba aasta esimene päev. Kui sageli seda ikka juhtub, et üleriigilisel "peavalupäeval" tassitakse ema keldrist ära üks kaua kasutuna seisnud kapiromu, saetakse selle jalad lühemaks, üks külg peaaegu et üldse ära, torukanalid riiulitesse ja pressitakse see kraanikausi kapi sisse. Sain nõndamoodi juurde kolm kasutatavat riiulit, milledest köögis suurt puudust olin tundnud. Nüüd ei viska ma vorstinahka nii naljalt enam kartuliämbrisse :D


4.-6.jaanuar möödusid töö, ema trauma ja värvimise tähe all. Kõike oli. Remontikat nõnda palju, et seinad said nende päevadega kaks kihti pärisvärvi ja põrand peale kihi nakkedispersiooni.


6.jaanuari lõunal võtsin ja pühkisin enam kui aastakese tagatoas kössitanud vanni tolmust puhtaks ja tassisime selle pojaga "vanniproovi". Jalakesed tuli alt ära kruvida, sest muidu ei oleks see tuppa mahtunud. Sättisime siis vannikese tema tulevasse asukohta ja imetlesime tükk aega. Laps oli kohe nõus selle sisse ronima, kui ma teda tagasi hoida ei oleks suutnud. Ja siis tuli mul täiesti uus mõte:


miks ma peaksin vannijalgu sobivasse kõrgusesse kruvima, kui võiksin hoopiski vanni alla sokli laduda?
Ja ladusingi. Müürisegu sai tõhus - segasin sellesse ka PVA-liimi, tellised tegin eelnevalt märjaks. Ma ütlen, et on ikka ilmatuma tore, kui sinu "magamistoas" juhtub leiduma ports punaseid telliseid. Ja seda ütlen ka, et mulle ikkagi kohutavalt meeldib müüri laduda! See tekitas minus nii hea tunde, et oleksin suurima heameelega aina jätkanud ja jätkanud.




Peaks kalendrist järgi vaatama, mis kõrgustes see kuu tol õhtul oli. Sest et uusi mõtteid-tundeid pressis niisuguse jõuga tuppa, et nendega võitlemiseks oleksin pidanud seifis istuma.. Või külmikus. Kohe OLI selline hea ja positiivne energia õhus. Ilmselt hakkab ühe südamevalu lõpp paistma. Mitte et tunneli lõpus oleks valgust paista olnud, aga vannitoas oli vanni paista küll. Kasvõi korraks. Ja see andis jõudu.

Eile hommikul ärkasin uue ja värskena. Elu on ilus! Lõpuks ometi!
Nõelusin kokku lapse tennise kannataguse, tegime kohvi ja võileibu. Sõime, vestlesime ja kui tuba tühi oli, segasin südamerahuga kokku kodus seisnud pool kotti tsementi ja valasin selle oma vanni alla. Et ka see pind lõpuni sile saaks :)



Eile enne tööpäeva algust viisin ema arsti juurde, käisin apteegis ja kohalikus ehituspoes ja nüüd ootab mind terve kott tasandussegu! Milline imeilus päev, kas ei olnud? Ja eile oli alles selle aasta seitsmes päev!

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar