Sildid

esmaspäev, 24. oktoober 2011

Pahteldamine, lihvimine ja tolmutrall...

Lihvimine on lahe, onju. Mõned nädalad sain käsi ja elamist vaevata peamiselt piitade lihvimisega. Ja küll sai. Lihtsalt ei jaksanud enam. No ja siis tuli see plaatide panemise paus ja lastetoa seina lammutamise paus ja... lootusetuse-paus Mu-Ruumis.
Igatahes oli selge, et köögi lagi ning imepisike kahe aknaga tualettruum peavad saama selga pisut pahtlit ja lihvi, et elu nendes edasi areneks. Sõber J. aitas mind kõvasti. Peab ütlema, et pahteldamine on tal vist veres. Nagu paljud muud asjad.


WC seinad said ka pisut pahtlit. Ise panin. Kipspahtli segamine ja selle kibekärme seina mötsimine on nüüd minu uued oskused.


Järgmisel päeval olid pahteldatud pinnad sedavõrd tahenenud, et neid võis asuda lihvima. Mina tegin seda vähe - tekkis põnevaid mõtteid seoses lastetoa seinaga. Sõber J. aitas mind aga seegi kord. Ronis, kuhu vaja ja tegi mida vaja. Universaalne, armas ja hästi painduv sõber.



Samal ajal liikus minu superema kuumapuhuriga esikus mööda uksepiitasid. Plaan sellest, et jätan ülejäänud piidad puutumata, oli läbi kukkunud! Kui juba, siis juba! Igatahes ka esikus oleva kapi liistud (mis sõna see oligi, ei tule meelde!) said kuuma ning vana ja koltunud värv nendelt mullus maha.
Kohutav tolmupilv heljus toas! Pahtlitolm köögist ja wc-st segunes esikus piitade lihvimisest tekkinud värvi- ja puidutolmuga.
Õhtul nuuskasime kõik kas puidu- või pahtlitüübleid. Või mõlemit. Igatahes said meie kõigi ninad korralikult pahteldatud.

Aitüma, abilised!

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar