Esimesed ribad tapeeti õnnestus seina küljest ka niisutamata maha saada, selles ei tundunud mitte midagi keerulist olevat.
Tol päeval kandsin täiesti puhtaid remondiriideid - valgeid tuhvleid ja villast kampsunit. Seni, kuni ühe kihi järel eemaldus teine, siis kolmas ja neljas ning siis jäi kõik kinni. Mingid kihid lihtsalt keeldusid seina küljest lahti tulemast. Või kui tulid, siis koos papiga. Või suisa koos nõuka-aegse kipsplaadiga!
Tapeeti sai mitmel õhtul nokitud ning rõivad läksid aina tolmusemaks.
Alles hiljem selgus, et kogu see tapeedi nokkimine oli asjata. Alustasin täiesti valest otsast. Samas - kuidas ma muidu oleksin teada saanud, millises seisukorras sein on vana tapeedi all ja millise lahendusega võiks edasi minna. Pealegi - nüüd ei saa keegi ütelda, et ma ei ole oma toas tapeeti nokkinud. Või minu ema ning sõber J. :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar