Suure Uduga Pühapäev.

Kui pühapäev algas, ei olnud udu kusagil. Läksin korterisse, pesin mõned tassid ja valmistusin kohvi jooma. Koristasin tube, tõstsin ehituskraami ühe seina äärde ning tõmbasin masinaga ruumide põrandatelt tolmu. Oli ilus selge pühapäevahommik, toad said koristatud ja oi kui mõnus oli kohvitassi kõrval järgmiste tegemiste nimekirja koostada ja end vajalikule toimetamisele häälestada.

Järgmiseks tööks sai sein. Seesama lastetoa sein, mida mitmel korral nii- ja naapidi pintsliga pahteldatud, üksi ja üheskoos abimeestega lihvitud oli. Sulgesin kõikide tubade vaheuksed ja sukeldusin lihvimismaailma. Koos aparaadiga. Küll ma olen ikka tühja tööd teinud! Kõik see, mida käsi jõuab tunniga, on masinale minutite küsimus! Ma ei jõudnuki väga palju nühkida, kui udu oligi kohal.

Küll mul ON hea meel, et remondi ajal samas korteris elama ei pea! Ja küll ma olen õnnelik, et õues on endiselt plusskraadid, mis lubavad aknaid avada ja sellistel ududel end aknast õue hingata. 

Kui külla tuled, siis niipea jalast ära võtma ei pea :)

Ja meil saab tolmuimejaga vaibale joonistada! :)